Salumetsad on tuntud ka lihtsalt saludena või pühade ohverdamispaikadena. Nad on kujunenud kunagistest laialehistest metsadest. Salumetsad hakkasid Eestis levima umbes 6500-3000 aastat tagasi, kui kliima oli soe ja niiske. Kliima jahenemisel tõrjusid okaspuud aegamööda laialehised lehtpuud välja ja praegu on salumetsad Eestis haruldased kooslused, millest osa on võetud looduskaitse alla.

Salumetsade mullastik on viljakas, paksu huumuskihiga ja hea veevarustusega. Siin kasvavad kõrvuti kuusega mitmed lehtpuud. Põõsarinne on samuti väga liigirikas. See koosneb harilikust kuslapuust, sarapuust, toomingast, näsiniinest, magedast sõstrast ja lodjapuust.

Eestis moodustavad salumetsad u. 5 % metsadest. Salumetsi on rohkem Saaremaal, Haapsalu, Rakvere ja Võru piirkonnas. Salumetsade pindala on aastasadade jooksul kahandanud inimeste viljakapinnaliste metsade asemele põldude, heinamaade rajamine. Väärtusliku puiduga laialehiseid lehtpuid on raiutud tarbe- ja majapidamisesemete tarbeks.

Vaatame salumetsa rinnete kaupa ülevalt alla.

Puurinne on liigirikas. Valitsevad laialehised puuliigid: harilik tamm, harilik pärn,  harilik vaher, harilik saar, harilik jalakas. Lisaks leidub veel arukaske, harilikku haaba ja harilikku kuuske.

Põõsarinne on samuti liigirikas. Alustaimestikus kasvab palju nõudlikke taimeliike, sealhulgas põõsastest harilik sarapuu, mage sõstar, harilik kuslapuu. Veel leidub harilikku türnpuud, paakspuud, harilikku lodjapuud. Metsaservas kasvavad harilik toomingas, harilik pihlakas ja viirpuu.

Rohurinne võib sisaldada mitukümmend õistaimeliiki. Suurema arvukusega on koldnõges, sinilill, harilik kopsurohi, kollane ja võsaülane, harilik jänesekapsas, harilik kolmissõnajalg, varjulill, salu-siumari, naat ja mets-harakputk.

Samblarindele on eriti iseloomulik kähar salusammal, kuid leidub veel metsakäharikku, lehiksamblaid, kaksikhambaid jt.

Salevere salumes

Salevere salumetsas on puurindes põhiliselt saar, pärn, jalakas, vaher.

Põõsarindes pihlakas, toomingas, sarapuu, lodjapuu, kuslapuu, mage sõstar,

Rohurindes: sinilill, võsaülane, mets-kuukress (lilla ristõieline, millest praegu sügisel järel litrid, aias kasvatatava nn dollarilille sugulane), käopäkk (parasiit- sarapuu ja lepp, maa all samasugune soomuseline), naat, kuutõverohud.

Salevere salumägi on kohalike seas tuntud kui ussimägi. Rästikud ja nastikud kogunevad astangu pragudesse talveks magama. Hea õnne korral võib näha ka vaskussi.

Linnud: metsvindid, lehelinnud, ööbik, rästad, tihased, puukoristaja, peoleo, hallpea-rähn.

Must seatigu ja Eesti suurim maismaatigu – viinamäe tigu.