Kokkuvõte
Aega läks sellesse projekti palju. Kohe väga palju. Oma isiklikku aega, mida mul niigi pole. Ja ma ei sebinud veel kõige rohkem. Just ajapuudusel. Festival sai aga hea, see natuke kompenseerib.
Ettevalmistus
Alustasime varakult. Juba eelmisel aastal. Kahjuks pilti meie esimesest ajurünnakust ei õnnestunud leida. Fakt on see, et enam-vähem kõik algul ulmelised tundunud ideed said realiseeritud.
Aasta algul läks asi täpsemaks. Tegevuste teha tekkisid ka nimed. Mina võtsin endale persoona tegemise. Saime neid kaks: üks Haapsalu enda elanik ja teine Tallinna poolt tulija. Kas neid turunduses kasutati ka, ei tea, aga nad olid suurepärased küll. Kust sisendi saime? Igaüks ise iseloomustas enda töölõigu eeldatavat ideaalklienti ja siis AI vaatas need vastused üle. Seal olid ilusti need õpetajad ja muud haritlased sees, kelleni me tegelikult vist ei jõudnud.
Koduleht
Pidime koolitööna portfoolioks tegema kodulehe. Weeblyga. Ma tegin zones, sest see käpas ja ei hakka mingi imeliku keskkonnaga uut lehte tegema. Ja kui küsiti, et kes hakkab festivali kodulehte tegema, tõstsin muidugi käe. Teeb ikka see, kellel kõige lihtsam.
Kui hakkasin kodulehele sisse logima, tuli välja, et Weebly!!!! Pidin ikka omale kiirkursuse tegema. Lihtne, seda muidugi, aga ega mingeid imetrikke teha ei luba ka. Ringiga minnes ikka paras pusimine. Ja väga vähe võimalusi. Mina soovitaks tulevikus vältida.
Jah, ma tean, et see ei ole võimalik.
Kodulehele tuli kõike kiiresti ja operatiivselt lisada. Nii kui olin millegagi natuke viivitanud, sain uue kirja. Sattusin veel sel ajal ise reisidel olema. Nii sai isegi tahvliga õhtul hotellitoas imetrikke tehtud. Weebly kiituseks on see täiesti võimalik.
Videod
Aprilli sessi ajal toimus festivali eeltegevusena ja tähelepanu tõmbamisena merehõnguline glamuurne kepikõnd.
Aprilli sess oli juba tundide poolest väga hõre ja ilm oli parem, kui selle aasta mais. Nii otsustasime Sirjega kasutada vaba aega enne linnuvaatlustundi ja teha oma vastutusalale ehk siis viktoriinile tutvustav video. Tegelikkus oli see, et see osa, kus Sirje küsimusi küsis, ei olnudki videosse jäänud, seega saime kasutada ainult kutset.
Aga Haapsalu promenaadile kogunes varem ka teisi grupikaaslasi, seega õnnestus filmida ka Marko ja Ivo koostöös orienteerumise tutvustus.
Tiina M rääkis filmiprogrammist.
Eriti vahva oli, et võtsime rajalt maha ka saabunud Linnu-Marko ja tema kogenud esinejana rääkis 2 minutit ka hommikusest linnuvaatlusest. Seal küll hakkas parema osa ajal tuul mikrofoni puhuma ja midagi lõigata ei saanud, aga tervet intervjuud kasutasime küll. Oh imelist tänapäeva.
Podcast
Sain Henrilt ülesande teha teine podcast. Mõtlesin pikalt ja otsustasin kaasata Sirje ning rääkida taimedest. See oli minu elu esimene podcast. Enne midagi harjutada ei saanud. Ajasime suvalist seosetut taimejuttu. Aga kogemus missugune.
Viktoriin
Siin lubasin võtta enda kanda praktiline osa ehk midagi maitsta, nuusutada, kuulata, katsuda. Mõtlemist oli palju, et kuidas ja mida. Kõigepealt lõikasin aprillis pundi pungadega puuoksi ja panin sügavkülma (pole ju teada, mis seisus on pungad mais), siis hankisin portsu puukettaid (küll ainult kuusk ja toomingas, kolmandana lõikas abikaasa õunapuud, meil oli vist kommunikatsioonihäire).
Täiesti juhuslikult leidsin õhtusel jalutuskäigul Tallinnast Liivalt hunniku männipalju ja maast transpordi käigus mahahõõrutud koort, mis lõhnab muide fantastiliselt. Eriti märjana. Võtsin seda kaasa ja jätsin õue.
Siis tahtsin saada porssa, mida on meile õppekäikude käigus piisavalt näidatud, aga mis kasvab ainult Lääne-Eestis. Plaan oli see kuivatada ja pulbriks jahvatada. Hankisin selleks isegi kohviveski. Omal aga aega ega motivatsiooni kuhugi kaugele varuma sõita ei olnud. Kutsusin viimasel hetkel sõpru kaasa Marimetsa rabasse, aga keegi ei tulnud. Lõpuks juhtus nii, et kaks Haapsalu poolt tulles ikkagi sattusid sinna ja lubasid tuua. Saatsin neile pilte ja juhendasin, sain õhtul pundi oksigi, aga porssa nende hulgas ei olnud. Loobusin. Liiga keeruline juba oksana, mis siis veel pulbrist rääkida. Sain aga tõendust, et inimesi tuleb looduses kõike nuusutama panna. Nad ei ole nuusutanud.
Lõpuks läks siis nii, et kõiki oksi ei kasutanudki, varusin hoopis eelmisel õhtul ja kohapealt värsket lisaks. Ei saa olla liiga keeruline, peab jääma ka rõõm õigest vastusest ja mänguilu.
Matk rohukülast Haapsallu
Sellele ideele sattusime tänu Kristelile mitte päris alguses. Aga mõte väga hea. Rohkem matku festivalil kavas ei olnudki.
Matkaradade ettevalmistamises olen osav käsi. Vaatan korra ranniku matkarada E9, aga see käib igavalt mööda raudteetammi. Tahaks midagi põnevamat.
Radu planeerin mapy.com keskkonnas. Seal saab väga mugavalt markereid lisada ja liigutada, kui tahad midagi muuta. Ilusti arvutab kokku markerite vahed nii ajaliselt kui kilomeetriliselt ja ka lõpptulemuse just sellise kiirusega nagu sa arvad, et läbid. Meil oli kulutada 3 tundi ja riskisin ajaga 2.55.
Kartke festivali pikki päevi!
Ja mina veel esmaspäeval kohale ei läinud ja ettevalmistustes ei osalenud. Kevad omal ka kõige kiirem tööaeg.
Festivali 1. päev
Otseblogi
Tulen hommikul kella üheksaks Kultuurikeskusesse, annan üle linnast toodud asjad ja sõidan Rohukülla plaanitud matkarada üle vaatama. Kuna aega on vähe, läbin enamiku rajast autoga. Igale poole ei saagi. Paluküla alumise tuletorni juures käin ise esimest korda. See on hea, sest Pärast grupiga ei lähegi. Nüüd on käidud.
Teised on vahepeal Kultuurikeskuses peaaegu valmis saanud ja hakkame kostüüme selga passima. Saan kõigile soovijatele midagi sobivat. Enne rongkäiku tuleb veel saibin rahet. Ilm on külm ja sellest on kahju, kostüümide alla ja peale tuleb õueriideid toppida ja ennast kubujussideks teha. Nii väiksemad kellelegi selga ei mahugi.
12.00 Rongkäik on meeleolukas. Meie kostüümid suuresti minu poolt (Imeloom.ee). Liikusime kõnniteedel ja meid polnud sugugi vähe.
Edasi on aega riiete vahetuseks ja lõunasöögiks sealsamas kohvikus.
13. 00 Näituste avamine. Läheb üle poole tunni.
Siis valmistame Sirjega viktoriini praktilise osa ette ehk paneme igasse ämbrisse 10 erinevat puude ja põõsaste tükki ja nummerdame need. Ämbrid jätame kultuurikeskuse valvuritädi kätte hoiule.
14. 00 Marje Loide taimede loeng. Tundub põnev, aga väga pikalt vaadata ei saa, peame bussi peale minema.
Mina seda Haapsalut ikka veel hästi ei tunne. Google käsib maja ees bussi oodata, aga minut peale bussi väljumise aega saame aru, et see on vale koht ja õige on kõrvaltänavas. Jõuame sinna, kui buss on just tulnud. Vedas, et see hilines. Piletiostuga kulutame terve 5 minutit, sest rohelistel kaartidel meil raha pole ja kaardiga ei taha bussijuht jännata. Ostan lõpuks kõigile piletid ära.
16. 00 matk rohukülast Haapsalu kultuurikeskusesse.
Meil on viis matkajat, kõik omad. Ühtegi võõrast linnakodanikku ei ole. Algus on tuuline, edaspidi läheb paremaks ja kusagilt otse ei lõika, kuigi algul oli külma tõttu ka see plaan. Kuni tuletorni teeotsani, sinna me sisse ei põika, sest siis hakkab juba kehvaks kiskuma ja lõpuks ehk kuuest sajabki juba lödinal. Linnas, raudtee ülemineku juures irdub pool grupist ja lõpetame kolmekesi ajaga 2 tundi ja 30 minutit. Iseenesest pidasime ilusti ajast kinni.
Kiire riietevahetus (süüa ei jõua) ja 19.00 viktoriin, mille saame läbi 20.30. 9 võistkonda. 20 küsimust, 10 loodusülesannet, 4 helifaili. Tulemused olid üllatavalt head, võitjal 26 punkti 35st. 25 punktiga suisa kolm võistkonda. Võitis meie esimese kursuse võistkond.
Koristame ja 21 sööma. 22 visatakse meid söögikohast välja. Päike loojub, Haapsalu on imeilus.
Ühikas vaja veel võti võtta ja sisse kolida, nii et selline pikk päev siis.
Festivali 2. päev
Äratus 5.30.
Kes läheb linnuvaatlusele, kes Vormsile väljasõidule ja mina lähen esimese praamiga Hiiumaale, sest Hiiumaa Ametikooli giididel on ka väljasõit ja kuulamise asemel peame ise ka rääkima.
19 ehk siis 13,5 tundi hiljem Kultas tagasi.
Peale 19.30 Kaarna-Jaani töötuba. Annan Ivole valge linnu kostüümi ja see on lahe. Valge kaaren. Ise olin kõik norm riided jätnud ühikasse, kust läbi ei jõua, seega peab autost võtma sea kostüümi. Seega täna siga lendab.
Disco pole päris minu tassike teed ja nii läheme pool Sirjega 10 ühikasse ära. Meid on pandud esimest korda kahe aasta jooksul ühte tuppa.
Festivali 3. päev
Algne plaan oli konverentsi ajal kõndida ja teha vahele otseühendusi loodusest. Otsustasime Kristeliga, et kõndima ikkagi ei lähe, eelnevatel päevade juba külmetatud küll ja ega neid ühendusevõtte poleks ajaliselt kuhugi paigutada olnud ka. Programm oli niigi väga tihe. Mul olid fotokad autos, võtsin endale sujuvalt konverentsifotograafi koha. Väga mõnus oli seda esimesest reas vaadata. Sai häid pilte ka. Konverents oli väga asjalik. Mul oli hea meel näha, et maalähedasi-looduslähedasi inimesi on veel nii palju järel. Peale festivali linna jõudes lõi lollus jälle kohe uksest ja aknast sisse.
Järeltegevused
Kõigepealt muidugi puhkamine. Osa festivali pilte vaatasin/töötlesin samal õhtul ära. Teised vist jäävadki. Muu elu, mis nüüd tükk aega elamata, tuleb peale. Uued pildid muidugi ka.
Video lubasin teha. See on hea mõte, aga hetkel veel monteerimisega alustanud ei ole. See on samuti väga ajamahukas tegevus, aga loomulikult imeline mälestus nii meile kui tulevastele põlvedele. Kui valmis saab, panen lingi siia lisaks.
Festivali album
Jagan seda, kus meie kõigi pildid koos on.