Sammaltaimed on väikesed, rohelised taimed, millel puuduvad õied ja juured. Nad kinnituvad substraadile niitjate risoididega. Nad võtavad vett ja toitaineid oma kogu pinnaga otse õhust ja pinnasest.
Ehituse alusel eristatakse lehtsamblaid, helviksamblaid ja kõdersamblaid. Lehtsammaldele on iseloomulikud varred ja lehed. Helviksamblad võivad olla kas lehtedeks ja varteks liigestunud või tallusjad ehk lehtedeks ja varteks liigestumata. Kõdersammalde hulgas on teada ainult tallusjaid samblaid.
Samblad paljunevad eostega. Mõnel pildil on ka näha eoskupraid.
Sammaltaimi võib leida peaaegu kõikjal Eestis: metsades, rabadel, kivimitel, puude tüvedel ja okstel, aga ka maapinnal. Mõned liigid on spetsialiseerunud elama konkreetsetes tingimustes, näiteks lubjarikastel kivimitel või happelistel muldadel. Tihti kasvab sammal lausa suurte puntidena. Samblavaip takistab vihma- ja lumesulamisvee kiiret äravoolu ja püsib seetõttu kaua niiskena. Samblakiht on koduks paljudele väikestele putukatele ja ämblikele.
Siin mõnede sammaltaimede pildid lähemalt.
- Harilik kaksikhammas
2. Harilik laanik
3. Harilik hiissammal
4. Harilik palusammal
5. Sulgjas õhik
6. Lainjas lehiksammal
7. Harilik valvik
8. Läikulmik
