Lumelt jälgede otsimine on väga põnev tegevus. Siin on mõned minu leiud. Ja kaks sõprade käest laenatud fotot ka.
Jänes
Jänese jälgi on üsna lihtne ära tunda, kui tead, mida otsida. Jänes hüppab nii, et tema suured tagakäpad maanduvad ettepoole väiksematest esikäppadest. See tähendab, et jälgedes on:
-
Kaks suurt jälge kõrvuti (tagakäpad)
-
Kaks väiksemat jälge üksteise ees (esikäpad)
Kummale poole jänes on läinud? Kõrvuti jälgede suunas. Jänes paneb kas esikäppa üksteise ette ja siis hüppab tagakäpad neist mööda.
Orav
Orava jäljed on väiksemad kui jänesel, aga mustrilt sarnased. Orava esikäpad on umbes 2-3 cm pikad ja tagakäpad 4-5 cm.
Jäljemustris on kaks suurt tagakäpa jälge kõrvuti eespool ja kaks väiksemat esikäpa jälge taga pool. See on klassikaline hüppaja jäljemuster ja orav liigub hüpates.
Tagakäpad maanduvad hüpates esikäppadest ettepoole, sest hüppe ajal tagajalad viivad keha edasi.
Kui lumi on pehme, võib oravast maha jääda ka sabatriip.
Rebane
Rebane astub lumel oma jälgedesse, see tähendab, et tagakäpad astuvad täpselt või peaaegu täpselt esikäppade jälgedesse. Rebase jäljerida on sirge ja kitsas. Rebane liiguks nagu nööri mööda.
Põder
Põdra jäljed on lumel väga kergesti äratuntavad, sest tegemist on meie metsade kõige suurema loomaga. Põdral on väga suured sõrajäljed – umbes 10–18 cm pikad ja 7–12 cm laiad. Minu kummik on suurus 40. Võib öelda, et jälg on südamekujuline. Astumise samm on pikk, vahel isegi üle meetri.
Metssiga
Sea jälgi on ka hea ära tunda. Tõenäoliselt liiguvad nad koos ja tõenäoliselt ka tuhnivad, seega rada on suur ja kirju. Ka sea jälg on sõrajälg, aga põdra omast tunduvalt väiksem ja ümaram. Sea jäljed on tavaliselt 4–7 cm pikad. Sügavas lumes jätavad nad laiad ja lohisevad jäljed. Metssiga astub tavaliselt diagonaalselt, korraga eesmine ja vastaskülje tagumine jalg.
Hiir
Hiir liigub lühikeste hüpetega, jälgede vahe on umbes 5–15 cm. Tihti näeb neli jälge korraga – kaks väikest ees ja kaks veidi suuremat taga. Hiire jälg on umbes 0,5 cm. Enamasti jätab hiir saba lohistades ka vao jälgede vahele. Hüppemuster sarnaneb orava või jänese omaga, aga väiksem ja tihedam.
Hiired, eriti uruhiired ja kaelushiired, elavad lumekihi ja maapinna vahelises õhukeses kihis. Seal on soojem, kaitstud kiskjate eest ja nad saavad kaevata käike, otsida seemneid, juuri ja muud toitu. Mõnikord näed väikeseid nagu väike ümaraid auke lume pinnal, kust hiir on üles tulnud. Eriti hästi vaadeldav sulaga.
Karu
See ei ole minu foto, see on foto sõbra Facebooki seinalt. Aga laenasin, sest see on nii tore pilt. Pildistatud 2024.
