Järveotsa matkaraja väljasõidul, mis toimus 21.10.2024, rääkisin mina marjadest, sest marjad on minu jaoks lihtsalt nii põnevad.

Siin see tekst on:

Täna räägime marjadest. Täpsemalt nendest, mis on siin plakatil.

Igal õistaimel on vili. Vili on taime organ, mis sisaldab seemneid. Need võivad olla väga mitmesugused. Argikeeles kutsuvad inimesed mitmesuguseid vilju marjadeks. Botaaniliselt see päris nii ei ole. Mis see mari siis on?

Marjad on ainult ühed kindlate omadustega viljad. Marjal on kest, mis kaitseb sisemisi osi, see võib olla pehme või kõva.

Kesta all on mahlane viljaliha, mis võib sisaldada suhkruid ja olla magus või sisaldada mitmesuguseid happeid ja olla hapu.

Marjal on ka seemned, mille arv, suurus ja kuju võivad varieeruda. Seemnel on ka oma kest, mis on üldjuhul pehme.

Mari on: pohl, jõhvikas, sinikas, musikas, magesõstar.

Rabamurakas, aga ka näiteks vaarikaks, põldmurakas, lillaks on koguviljad, mis tähendab, et see vili koosneb paljudest väikestest marjadest (iga mumm on omaette mari).

Maasikal on seemned on pähklikesed ja need on hoopsi õiepõhjast arenenud viljaliha peal. Maasikas on ka koguvili.

Kibuvitsa mari ei ole ka botaaniliselt mari. Kibuvitsa vili on tõrsik, mille siseküljel on pähklikesed.

Luuvilja seeme on suurem ja kõvema kestaga ja seda on vilja see üks. Luuviljad on näiteks toomingas aga ka leesikas ja kukemari.

Õunviljad on peale õuna ka näiteks pihlakas ja viirpuu.

Kadaka mari on aga hoopis lihakas käbi, sest okaspuu vili on käbi.

Et asi veel segasem oleks siis milline mari on maailma kõige suurem? Kasvab ka Eestis?

See on 1024 km raske kõrvits.

Mari ei pea olema sugugi ümmargune. Mari on ka kurk, tomat, suvikõrvits, baklažaan.

Marja viljaliha ei pea olema sugugi paks, ka paprika on mari. Või banaan.

Fossiilsed leiud näitavad, et varastel õistaimedel olid kuivviljad. Dinosauruste ajastul kliima soojened, taimed muutusid lopsakamaks ja osad õistaimed jäid metsa, kuhu tuul enam nii hästi ligi ei pääsenud ja seemned ei saandu levida. Nii pidid taimede viljad hakkama arenema mahlaseks ja maitsvaks, et linnud ja loomad neid süüa ja levitada tahaks.

Nii on see siiani. Paljud loomad ja linnud söövad marju nende toitainerohkuse tõttu. Paksu kestaga seemned aga ei seedu. Seemnele on aga nn „sita peal” kasvama hakkamine väga vajalik. Näiteks rabamurakas, mille noortaimed on väikesed ja ei saa üksi karmil rabamaastikul hakkama.

Nagu näeme, on marjade maailm palju keerulisem kui esmapilgul paistab. Mõni mari polegi mari ja mõni mari on hoopis üllatav. Kuid üks on kindel – marjad on looduse nutikad leiutised, mis aitavad taimedel ellu jääda ja levida. Järgmine kord, kui metsas või aias marju näete, mõelge sellele, kui pikk arengutee on neil selja taga – dinosauruste ajast tänapäevani. Ja kui te nüüd mõnda marja maitsete, siis mõelge miks need olid loodud pehmeks ja mahlaseks 😀

Kas kellelgi on küsimusi?