Samblike maailm on palju põnevam, kui sammalde oma. Vähemalt minu jaoks. Need on nii pisikesed, detailsed, tihti ka värvilised.
Samblik ei ole üksik organism, vaid sümbiootiline kooslus seene ja vetika (või tsüanobakteri) vahel. Seen annab samblikule kuju, kaitseb vetikat ja varustab vee ja mineraalidega. Vetikas või tsüanobakter teostab fotosünteesi.
Sambliku keha nimetatakse talluseks. Samblikud moodustavad puudel, kividel või maapinnal eri kuju ja värvusega kogumeid. Leidub valge, rohelise, kollase, punase, pruuni, halli ja musta värvusega samblikke.
Eestis leidub umbes 900 liiki samblikke. Suursamblikke (leht- ja põõsassamblikke) on üle 300 liigi, väiksuse tõttu vähemärgatavaid pisisamblikke (kooriksamblikke) on ligi 600 liiki.
Minul on õnnestunud kohtuda järgnevate samblikega.
1. Kilpsamblik
Eestis on 154 liiki kilpsamblikke, seega ei hakka mina täpsemalt nimetama.
2. Põdrasamblik
Põdrasamblikke on Eestis kuus liiki. See võiks olla Alpi põdrasamblik.
3. Harilik rihmsamblik
4. Harilik seinakorp
5. Kollane lõhnasamblik
6. Porosamblik
Porosamblikke on Eestis 42 liiki.
7. Jahusamblik
8. Pruunikas narmassamblik
9. Hall hõlmasamblik
10. Harilik hallsamblik
11. Puru-väävelsamblik
