{"id":499,"date":"2025-05-16T14:14:10","date_gmt":"2025-05-16T11:14:10","guid":{"rendered":"https:\/\/looduskiiker.ee\/loodusgiid\/?p=499"},"modified":"2025-05-16T14:52:32","modified_gmt":"2025-05-16T11:52:32","slug":"harilik-orav","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/looduskiiker.ee\/loodusgiid\/harilik-orav\/","title":{"rendered":"Harilik orav"},"content":{"rendered":"

Suvel v\u00f5ib n\u00e4ha punaseid oravaid, talvel halle. Minul, Hiiumaa metsas, elab hoopis must orav. Nii tekkis k\u00fcsimus, et mis asi nende oravatega ikkagi on ja nii valisin oma loomaettekande teemaks orava.<\/p>\n

L\u00e4hemal uurimisel selgub, et Eestis elab ainult \u00fchte liiki orav \u2013 harilik orav. Talvel on tema kasukas kohev ja hallikas, k\u00f5rvatutid nagu pikad pintslid. Suveks vahetab orav oma karva punakaks ja k\u00f5rvatutid pole ka enam nii kohevad. Aga ka see punane ja hall v\u00f5ib varieeruda, oleneb toidust, kasvukohast, geenidest. Olgu orav punakas, hall v\u00f5i must, k\u00f5hualune on tal alati \u00fchtmoodi hele.<\/p>\n

\"\"<\/p>\n

Miks saartel elavad oravad on mustad?<\/strong><\/p>\n

Saartel elavate oravate must v\u00e4rvus on n\u00e4ide\u00a0melanismist<\/strong>. Melaniin on eluslooduses laialt levinud aine, mis m\u00e4\u00e4rab naha tumeduse inimeselgi. Kui m\u00f5ni isend on tumedam, kui tema liigikaaslased, siis nimetatakse seda melanismiks (pigmenditu on vastukaaluks albinism).<\/p>\n

Melanismi esineb rohkem v\u00e4ikestes kinnistes kogukondades (n\u00e4iteks saartel), kus esineb sugulusristumine ja ebatraditsioonilised geenid saavad kiiremini levida. Mustadel oravtel on ka tugevam immuunsuss\u00fcsteem, seega j\u00e4\u00e4vad nad igasugu epideemiate ajal paremini allu.<\/p>\n

Tumedam karv on ka kasulik, see aitab oravatel paremini soojust neelata.<\/p>\n

On oluline m\u00e4rkida, et isegi saartel elavad oravad ei ole k\u00f5ik \u00fchtlaselt mustad. V\u00e4rvus v\u00f5ib varieeruda tumepruunist mustani. Must v\u00e4rvus on lihtsalt sagedasem saartel kui mandril.<\/p>\n

\"\"
Hiiumaa must orav.<\/figcaption><\/figure>\n

Veel fakte harilikust oravast<\/strong><\/p>\n

Orav on v\u00e4ike n\u00e4riline (seega hiirte sugulane, n\u00e4rilisi on Eesis loomadest k\u00f5ige rohkem).<\/p>\n

Keha pikkus 20-25 cm, saba on peaaegu sama pikk.<\/p>\n

Orava kaal on sama suur, kui kaks Kalevi kommipakki \u2013 250-340 g. Need ajad, kui \u00fcks kommipakk oli 250 grammi, on m\u00f6\u00f6das.<\/p>\n

Oraval on tugevad j\u00e4semed ja pikad varbad. Tihti imetatakse selle \u00fcle tema talviseid j\u00e4lgi n\u00e4hes.<\/p>\n

\"\"<\/p>\n

\"\"<\/p>\n

Harjumused<\/strong><\/p>\n

Oravad on enamasti \u00fcksiku eluvisiiga. Eelistavad elada okas- ja segametsades, aga neid v\u00f5ib kohata ka lehtmetsades, parkides ja aedades. Minul N\u00f5mmel elab neid palju. Aktiivsed on oravad p\u00f5hiliselt hommikul ja p\u00e4rastl\u00f5unal. Nii n\u00e4en neid tihti majaseintel ronimas, elektriliinidel jooksmas, jalaka otsas pungade v\u00f5i \u00f5itega maiustamas, s\u00fcgisel p\u00e4hkleid murusse peitmas ja kui j\u00e4rele m\u00f5elda, siis t\u00f5esti rohkem hommikuti.<\/p>\n

\"\"<\/p>\n

Paljunemine<\/b><\/p>\n

Eesti oravatel on tavaliselt kaks pesakonda poegi aastas. Oravaid v\u00f5ib n\u00e4ha \u00fcksteist taga ajamas veebruaris-m\u00e4rtsis ja juunis-juulis. Tiinus kestab natuke \u00fcle kuu. Orav ehitab okstest, samblast ja lehtedest omale keraja pesa ja saab 3-7 poega.<\/p>\n

Pojad on karvutud ja pimedad ning kui juba kommidega v\u00f5rdlemiseks l\u00e4ks, siis on \u00fche kommi suurused. Imetamine kestab 2 kuud, siis on kuu iseseisva elu \u00f5pet ja 3-kuuselt tuleb astuda iseseisvasse ellu. Oravapoegade eest hoolitseb ema \u00fcksinda.<\/p>\n

\"\"<\/p>\n

Oravad suhtlevad omavahel h\u00e4\u00e4litsuste ja kehakeele abil. Nad v\u00f5ivad teha erinevaid kr\u00f5bistavaid, s\u00e4distavaid ja urisevaid h\u00e4\u00e4li.<\/p>\n

Orava keskmine eluiga on 3 aastat, aga on teada ka 7-aastane orav. Vaenlaseks on metsnugis, suuremad kakulised, hiireviu, kanakull, varesed, aga ka harilik kodukass (minu kass ei ole sellest patust puhas).<\/p>\n

Mida orav s\u00f6\u00f6b?<\/b><\/strong><\/p>\n

Orav on k\u00f5ikes\u00f6\u00f6ja. Erilised lemmikud on igasugu seemned, p\u00e4hklid, tammet\u00f5rud, puude pungad, \u00f5ied, marjad, seened, putukad, aga ei \u00fctle ka \u00e4ra linnumunadest v\u00f5i linnupoegadest.<\/p>\n

Orava lemmiktoit on kuusek\u00e4bi. Kuidas tal talvel l\u00e4heb, s\u00f5ltub suuresti sellest, kas on olnud hea kuusek\u00e4biaasta.<\/p>\n

S\u00fcgisel koguvad oravad talveks toiduvarusid. Nad peidavad seemneid ja p\u00e4hkleid maasse, puu\u00f5\u00f5ntesse ja teistesse peidupaikadesse. Oravad suudavad l\u00f5hna j\u00e4rg leida suure osa oma peidikutest talvel \u00fcles, osa aga langeb hiirte v\u00f5i lindude saagiks.<\/p>\n

Videos on n\u00e4ha kuuse oksad, mis j\u00e4\u00e4vad maha, kui orav on maistanud kuuse pungadega.<\/p>\n