Postitatud Lisa kommentaar

Eesti kased

Kask on eestlase igapäevane kaaslane. Ta on helge puu – tal on nõtke võta, heledad lehed, hele koor, hiirekõrvus kased ja kollased tolmlevad isasurvad on küpse kevade märgid.

Eestis kasvab 4 liiki kaski: arukask, sookask, madal kask ja vaevakask. Kaks esimest on puud, kaks viimast põõsad. Madalat kaske ei ole ma oma ihusilmaga (enda teada) näinud, vaevakasest hetkel pilti käepärast ei ole, seega vaatame kiiresti need kaks üle ja keskendume pikemalt arukasele ja sookasele. Pildikogu luban täiendada jooksvalt.

Madal kask kasvab tavaliselt soode ja tundraalades. Eestis võib teda leida soistel, soostunud aladel või avatud, niisketel maastikel, mis on tavalised Põhja-Eestis. Kuna siin on sellele kasele liiga head kasvutingimused, siis väga palju seda meil ei kasva.

Vaevakask on põlvekõrgune raba- ja soopuu, millel on väikesed, kuni sentimeetrised, ümmargused ümarsakiliste servadega lehed ja Põhiliselt Põhja- ja Lääne-Eestis. Erinevalt teistest meie kaskedest on tema urvad püstised ja kuna ta on nii madal, siis seemned ei levi väga kaugele.

Arukask on meie tavalisemaid lehtpuid. Ta on kauni valge tüvega ja pikkade rippuvate okstega. Emas- ja isasõied on koondunud urbadesse. Need pikad kollased, mida kevadel tõenäoliselt märkab, on isasurvad, mis sügise poole silma jäävad, jällegi emasurvad. Praegu, talvel, on okste küljes isasurvad. Viljaks on arukasel väike kahe laia tiivaga pähklike, mis sügiseti (juba augustis) tuule abil levib.

Sookase lehed puhkevad arukase omadest umbes nädal varem ning ka kolletuvad ja varisevad varem. Noorte puude ja vesivõsude lehed ja võrsed on viltjalt hallikarvased ning tugevalt lõhnavad. Paljude sookaskede võras on tuuleluudasid. Arukasega võrreldes õitseb ta hiljem, kasvab aeglase­malt ja ei ole nii valgusnõudlik. Sookask laasub halvasti, tema tüvi on tavaliselt jändrik, kõveravõitu ja okslik. Kasvavad põhiliselt Põhja- ja Lääne-Eestis.

Omast kogemusest võin öelda, et Hiiumaal kasvab enamasti sookask. Alles Tallinnas on silm hakanud märkama ka arukaski.

Arukask ja sookask võivad moodustada hübriide, millel on mõlema liigi tunnuseid, ja siis on selle kase nimi kuldkask.

Kask elab 40-100 aastaseks, aga pole ka haruldane 150-aastane isend.

Eesti kõrgeimad arukased (kuni 38 m) kasvavad Jämedaim arukask (Siiriuse kask) kasvab Võrumaal Urvaste vallas Siiriuse-Otepää tee ääres (ümbermõõt rinnakõrguselt 396 cm). Vanemate arukaskede vanus küünib 150–­250 aastani. Eestis kasvab arukask peamiselt segapuistus, vähem on arukase puhtpuistuid (kaasikuid),  EETartumaal Järvseljal.

Eestisse on toodud ka umbes 12 kase võõrliiki, aga nendel ma selles kirjatükis ei peatu.

kask hiiumaal rannas

Arukase ja sookase erinevus

Võra

Arukasel hõre, pikkade rippuvate okstega.

Sookase võra on munajas ja tihe, oksad võrdlemisi jämedad ja suunduvad ülespoole.

Sookase võra
Sookask
Vasakul arukask, paremal sookask

 

Arukase võra

Kõrgus

Arukask on kõrgem (30-35 m). Eesti kõrgeimad arukased (38 m) kasvavad Tartumaal Järvseljal.

Sookask 15-25 meetrit.

Saab hinnata muidugi siis, kui nad juhtuvad kõrvuti olema.

Oksad

– Arukask: Noored oksad kipuvad olema karvata ja tüükjad, nupuliste vaigunäärmetega.

– Sookask: Noorena on oksad tavaliselt kaetud peente karvadega.

Tüvi

Arukask – vananedes tekib tüvele mustad korp, milles on praod või lõhed (ülevalt alla)

Sookase tüvi on ka vanas peas peaaegu juurekaelani valge.

Arukase ja sookase tüved kõrvuti
Siin on arukask ja sookask kõrvuti

 

arukase krobeline koor
kase valge koor

kase koor

Lehed

– Arukask: Lehed on üldiselt kolmnurkse või rombikujulised, peenelt sakilise servaga ja sageli tipus üsna teravad.

– Sookask: Lehed on ümaramad või munakujulised, jämedamalt hammastatud servaga ja tavaliselt tipus vähem teravamad.

Kui tõmmata tipust kõige laiema kohani joon, siis arukasel jääb selle joone ja tipu vahele tühimik. Arukask on saleda tipuga, sookask on punnispõseline.

erinevad kaskede lehed kõrvuti

Kasvukoht

Arukask eelistab kuivi, liivaseid muldasid ja teda leidub sageli metsades ja segametsades.

Sookask leidub niiskemates elupaikades, näiteks soodes ja niisketes metsaalustes, ning talub kehvemaid pinnasetingimusi kui hõbekask.

Väike kase urvaõpik

Kasel on emasurvad ja isasurvad. Need urvad, mis praegu, talvel, kaseoksal on, on isasurvad. Ka kevadel on need emasurbadest poole pikemad ja hakkavad rohkem silma. Emasurvad on rohelised ja lehtede vahel. Samas sügisel märkame kaseoksal jällegi rohkem emasurbi.

Kase kevadised urvad

Kevadise oksa pilt https://www.hariduskeskus.ee/opiobjektid/dendro/arukask.html

Kes on kase sugulased?

Rippuvate okstega arukase äratundmine ei valmista arvatavasti suuremaid raskusi. Võib-olla on huvitav teada, kes on kaskede lähimad sugulased. Perekond kask kuulub kaseliste sugukonda. Kaseliste sugukonda kuuluvad Eesti tavalistest puudest ka sarapuud ja lepad. Mis neid kõiki seob? Kõigil neil erinevatel liikidel on näiteks võrdlemisi sarnased õied, eriti isasõied, mis moodustavad pikki rippuvaid urbi. (https://bio.edu.ee/taimed/oistaim/arukask2.htm)

Kask rahvapärimuses

Eesti rahva suhe kasega on olnud lihtne ja usalduslik: ta on ravinud ihu ja hingehädasid ning aidanud noori teineteiseleidmisel.

Koduaiakask oli ikka arukask, vahel harva sattus aedadesse sookaske.

– noormees viinud oma väljavalitule peatsete kosjade kuulutajana akna alla armukase.

Kase järgi ennustati ka alanud aastat. Kui jüripäeval kased urbas, saab kurba, kui lehes, saab leiba.

Kui kask kohiseb, hakkab sadama, talvel läheb ilm sulale.

valged kasetüved ehk kaasik

Kask rahvameditsiinis

Kasepungi kogutakse talvel või kevadel enne lehtede avanemist. Kasetee on rögalahtistav või ka uriini ja sapieritust soodustav. Värsketest lehtedest valmistatud tõmmis on vitamiinirikas, ajab higistama ja aitab neeru ja põiehädade korral. Lehetõmmis ja kasemahl soodustavad juuste kasvu ja aitavad raskestiparanevaid haavu paraneda.

Meie esiemad värvisid kaselehtedega kangast ja lõnga. Helerohelisi mune saab nendega tänapäevalgi. Olen isegi saunaviha lehtedega lapsepõlves mune värvinud.

Kasetohust tehti vanasti viiske, torbikudi ja märsse. Kasetökatil on raviv toime. Kuulus ka Višnevski salvi koostisesse (see salv parandas hästi haavu, taas isiklik kogemus olemas).

valged kase tüved

Veel kase kasutusvõimalustest

Kevadel kogutakse kasemahla. Ei ole nii magus kui vahtramahl ja kask jookseb ka hiljem, umbes sinilillede õitsemise ajal. Kasemahl sisaldab 15 anorgaanilist ühendit, näiteks kaalium, kaltsium, magneesium, fosfor, mangaan, tsink. Lisaks orgaanilistest ainetest suhkruid ja õunhapet. Mahlaga on pleegitatud isegi tederetähti.

Arukase puit on sitke ja kergest töödeldav. Praegu tehakse kasepuidust paberit, mööblit ja vineeri. Ennevanasti tehti enamik tarbeesemeid kasepuidust, näiteks noorest kasest tehtud rehavars on väga kerge. Kaks on ka hea pillipuu ja hinnatud küttepuu praegugi.

Vanarahvas soovitas kaske raiuda vana kuuga, siis ei lähe puit seenetama ega hallitama. Raiuti suvel või lehtede langemise aegu, siis on koor lahti. Kõige parema luua saab aga madala kase okstest, sest need on sitked ja painduvad, ei murdu kergesti.

Kaseparasiit tuletael oli enne tikude leiutamist abiks tule tegemisel.

Tuulepesa suitsuga raviti tuulest tulnud haigusi. Tuulepesaga löömine pidi aitama võõrutada allapissimisest.

rohelised kaselehed

 

Kasutatud kirjandus:

  1. 1992 > Eesti Loodus ; 9-10 1992-09/10
  2. https://et.wikipedia.org/wiki/Arukask
  3. https://bio.edu.ee/taimed/oistaim/arukask.htm
  4. https://www.hariduskeskus.ee/opiobjektid/dendro/arukask.html
  5. https://bio.edu.ee/taimed/oistaim/arukask2.htm
  6. http://entsyklopeedia.ee/artikkel/kask3
  7. https://bio.edu.ee/taimed/oistaim/sookask.htm
  8. https://bio.edu.ee/taimed/oistaim/vaevakask.htm
Postitatud Lisa kommentaar

11 ideed, mida lapsed saavad teha kividega

Loodus meie ümber on täis loomingulisi võimalusi ja imelisi materjale, mida saame kasutada loovateks tegevusteks lastega. Üks kõige lihtsam materjal on kivid, mida on tõesti igal pool. Panen allpool kirja 11 kõige esimesena pähe tulnud ideed, mida teha kividega. Ehk on abiks või inspireerib sindki.

1. Kivide otsimine

Minge õue eesmärgiga vaadata üle kõik kivid. Alustada saab pisikestest kividest tee peal või peenras, kuni suuremate kivideni kiviaias või pargis. Jalutuskäigu eesmärk võib olla isegi mõni rändrahn. Mõned Tallinna lähedased rändrahnud on ära toodud SIIN.

2. Mustrite uurimine

Kui oled ise näiteks rannast kogunud portsu erinevaid kive, siis saab uurida, et kivid on märjana erinevad kui kuivana ja kividel on väga palju erinevaid mustreid (punased, mustad, kollased, valged, triibulised, säbrulised, hallid).

3. Kivide sorteerimine

Varem kogutud kive saab sorteerida nende omaduste alusel. Näiteks saavad lapsed sorteerida kive suuruse, värvi või mustri järgi.

4. Kivide ladumine

Erineva suurusega kive saab üksteise otsa laduda ja vaadata, kui suure torni saab. Oluline on märgata, et suuremad ja lapikumad kivid sobivad paremini alla ja väiksemad üles, aga alguses võib proovida laduda hoopis teistmoodi.

5. Kivide matkimine

Paluge lastel varem valmis kogutud kive jäljendada, kasutades savi või plastiliini. Nad võivad proovida luua täpsed koopiad erinevatest kividest, kasutades sarnast kuju ja värvi.

6. Kivide põrkekatse

Tehke kividega põrkekatseid, visates neid erinevatele pindadele, näiteks asfaldile, murule või liivale. Las lapsed katsetavad erinevaid kive ja avastavad, kuidas need erinevatel pindadel põrkavad.

7. Miniatuurne aed

Koguge erinevaid värvilisi kive ja looge miniatuurne aed. Kasutage kive lillepeenardeks, tee kivide abil teeradu või rajage kivimägesid. Lapsed saavad kasutada oma fantaasiat ja luua endale unikaalseid maailmu.

8. Looge nägusid

Kasutage erinevaid kive, lehti, lilli ja muid looduslikke materjale, et luua nägusid. Las lapsed kasutavad oma kujutlusvõimet ja paigutavad kivid näoilmete loomiseks. Nad võivad kasutada kive silmadeks, lehti juusteks või lilleõisi naeratuse jaoks.

9. Kivist kujundite leidmine

Andke lastele ülesanne leida looduses erinevaid kivide kujundeid, nagu süda, täht, ring või ruut. See julgustab tähelepanelikku vaatlust ja visuaalset taju.

10. Kivide värvimine

Värvida saab kas puhta veega, pliiatsitega, markeritega, rasvakriitidega, vesivärvidega või akrüülvärvidega. Joonistada saab erinevaid mustreid, nägusid, kujundada linnuks või marjaks. Võimalusi on lõputult.

11. Kivide kaunistamine

Laske lastel kive kaunistada erinevate materjalidega, nagu säravad kivid, paelad, sulged või värvilised paberid. See võimaldab lastel väljendada oma loovust ja muuta kivid ilusateks kaunistusteks või meeneteks.

Loomulikult on neid ideid rohkem, kuidas lapsed saavad kive mängudes kasutada, siin on kõigest minu valik. Julgustage lapsi olema loomingulised ja nad avastavad ise erinevaid viise, kuidas kive lõbusateks ja harivateks tegevusteks rakendada.