Rubriik: Taimed

Meil on samblad ja samblikud. Väga tinti aetakse neid segi, aga tegelikkuses on need kaks teisti erinevat organismi, mis pole omavahel isegi mitte sugulased.

Samblad on väikesed taimed sammaltaimede hõimkonnast. Neil puuduvad juured ning vee ja toitainete transportimise kude. Samas on neil vars ja lehed. Sammaltaimed omastavad vett ja toitaineid kogu keha pinnaga. Samblikud on seene ja vetika või tsüanobakteri sümbiootiline liit. Võiks ka öelda, et samblikuks olemine on üks seene võimalus nälga kustutada ehk sambliku moodustamine on üks seene toitumise viisidest. Eestis on umbes tuhat sellist seeneliiki, kes suudavad moodustada samblikke.

Kõige nähtavam erinevus on see, et samblikud kasvavad lameda koorikuna, samas kui samblad kasvavad püsti või rippuvalt. Sammaldel on vars ja lehed, samblikel mitte (samblike keha kutsutakse talluseks). Samblad on alati rohelised, kasutades fotosünteesiks klorofülli. Samblike värvus võib olla sõltuvalt liigist kas roheline, hall, kollane, oranž, punane, pruun, must või valge.

Samblad kasvavad niisketes ja varjulistes kohtades ning vajavad pidevalt niiskust, et ellu jääda. Samblikud võivad kasvada peaaegu kõikjal, kaasa arvatud kõrbetes ja paljal kaljul. Nad saavad kõik oma toitained õhust ja veest ning nad on väga aeglase kasvuga. Mõned samblikud võivad ebasoodsates tingimustes pikalt uinuvas olekus olla.

Paljunemine on samuti erinev. Samblad ei paljune seemnetega vaid eostega, samblikud aga seene-eostega või vegetatiivselt ehk siis tükid murduvad lahti ja moodustavad uusi samblikke.

Suuruselt moodustavad samblad vaipu või puhmaid mõnest millimeetrist meetrini. Samblikud kasvavad tihti väga lähedal aluspinnale ning on vaid mõne sentimeetri paksused. Siiski võivad mõned samblikud, nagu habe-samblik, rippuda okstelt üsna pikalt alla.

Looduses mängivad samblad olulist rolli, eriti metsades. Nad pakuvad varju ja niiskust väikestele putukatele ja seemikutele. Samblavaip takistab vihma- ja lumesulamisvee kiiret äravoolu ja püsib seetõttu kaua niiskena. Poolkõdunenud turbasammalt kasutatakse põllumajanduses. Samblikke hinnatakse samuti toidu, pesamaterjali ja värvainete allikatena. Porosamblik on talvel oluline toiduallikas põhjapõtradele.

Eestis kasvab ligi 580 liiki sammaltaimi.

Kui aas tundub võõras sõna, siis sama asi on ka kõnekeeles niit või lihtsalt heinamaa. Heinamaad kujutad sa juba kindlasti ette ja paljud aasalilled tulevad ka kindlasti tuttavad ette.

Mis on aas?

“Aas” on mõiste, mida kasutatakse loodusliku rohumaana kasutatavate alade kirjeldamiseks. Aasad on taimestikurikkad alad, mida iseloomustab mitmekesine taimestik, sealhulgas erinevad rohuliigid ja õistaimed. Aas on üldjuhul inimese poolt rajamata ning kujuneb välja siis, kui maad ei harita. Looduslikud taimed saavad seal vabalt kasvada ja moodistavad omavahel väga hästi tasakaalus oleva ökosüsteemi.

Kus on aas?

Aasa võib leida erinevatest kohtadest, näiteks lagendikelt, metsade servadest, kraavikallastelt, rannikualadelt jne.

Mis kasvab aasal?

Nagu juba öeldud, on aasa taimestik väga mitmekesine. Suurem osa taimestikust moodustavad rohttaimed. Rohttaimed on taimed, millel on pehmed ja painduvad varred ning suhteliselt väikesed lehed, mis on enamasti sirged ja kitsad. Nad paljunevad tavaliselt seemnete abil ning nende juured on üldiselt väiksemad kui põõsaste ja puude juured. Rohttaimed on kohastunud kasvama nii avatud kui ka varjulistes kohtades ning neid leidub erinevates elupaikades, näiteks niitudel, heinamaadel, rannikul, jõgede kallastel, soodes ja metsades.

Üks suurimaid rohttaimede gruppe nii kogu maailmas, kui ka Eesti aasadel on kõrrelised. Mõned tuntumad kõrrelised aasal on: orashein, aruhein, aasnurmikas, põldtimut, kastehein ja kerahein.

Teise suure taimegrupi aasal moodustavad liblikõielised, näiteks hiirehernes, erinevad ristikud, nõiahammas, koldrohi, lutsern.

Veel mõned suvised õitsevad aasalilled minu kaamerast.

Loomulikult õitseb aasal lilli ka kevadel ning sügisel. Kevadel rõõmustavad silma võililled ja nurmenukud ning sügisel sügisesed seanupud ja peetrilehed. Kevadlilled on kogutud plakatile KEVADLILLED. Kõik muud lilled ootavad alles oma aega.

Et suvele oleks toredam vastu minna, panin kokku kahekümnest aasalillest koosneva plakati AASALILLED, mida saab oma seinale soetada POEST. Sobib ka raamimiseks.

Plakatilt AASALILLED leiad: aas-kurereha, aasristik, arujumikas, harilik mailane, hiirehernes, hobumadar, härghein, härjasilm, kassisaba, kerakellukas, kibe tulikas, käbihein, käokann, naistepuna, palderjan, põisrohi, raudrohi, suureõieline kellukas, süstlehine teeleht, äiatar.

Võttes suvel eesmärgiks leida loodusest kasvõi üks plakatil olev lill nädalas, on see kehale ja vaimule kindlasti kasuks.

Suveootuses

Pille Väljataga