Meil on samblad ja samblikud. Väga tinti aetakse neid segi, aga tegelikkuses on need kaks teisti erinevat organismi, mis pole omavahel isegi mitte sugulased.
Samblad on väikesed taimed sammaltaimede hõimkonnast. Neil puuduvad juured ning vee ja toitainete transportimise kude. Samas on neil vars ja lehed. Sammaltaimed omastavad vett ja toitaineid kogu keha pinnaga. Samblikud on seene ja vetika või tsüanobakteri sümbiootiline liit. Võiks ka öelda, et samblikuks olemine on üks seene võimalus nälga kustutada ehk sambliku moodustamine on üks seene toitumise viisidest. Eestis on umbes tuhat sellist seeneliiki, kes suudavad moodustada samblikke.
Kõige nähtavam erinevus on see, et samblikud kasvavad lameda koorikuna, samas kui samblad kasvavad püsti või rippuvalt. Sammaldel on vars ja lehed, samblikel mitte (samblike keha kutsutakse talluseks). Samblad on alati rohelised, kasutades fotosünteesiks klorofülli. Samblike värvus võib olla sõltuvalt liigist kas roheline, hall, kollane, oranž, punane, pruun, must või valge.
Samblad kasvavad niisketes ja varjulistes kohtades ning vajavad pidevalt niiskust, et ellu jääda. Samblikud võivad kasvada peaaegu kõikjal, kaasa arvatud kõrbetes ja paljal kaljul. Nad saavad kõik oma toitained õhust ja veest ning nad on väga aeglase kasvuga. Mõned samblikud võivad ebasoodsates tingimustes pikalt uinuvas olekus olla.
Paljunemine on samuti erinev. Samblad ei paljune seemnetega vaid eostega, samblikud aga seene-eostega või vegetatiivselt ehk siis tükid murduvad lahti ja moodustavad uusi samblikke.
Suuruselt moodustavad samblad vaipu või puhmaid mõnest millimeetrist meetrini. Samblikud kasvavad tihti väga lähedal aluspinnale ning on vaid mõne sentimeetri paksused. Siiski võivad mõned samblikud, nagu habe-samblik, rippuda okstelt üsna pikalt alla.
Looduses mängivad samblad olulist rolli, eriti metsades. Nad pakuvad varju ja niiskust väikestele putukatele ja seemikutele. Samblavaip takistab vihma- ja lumesulamisvee kiiret äravoolu ja püsib seetõttu kaua niiskena. Poolkõdunenud turbasammalt kasutatakse põllumajanduses. Samblikke hinnatakse samuti toidu, pesamaterjali ja värvainete allikatena. Porosamblik on talvel oluline toiduallikas põhjapõtradele.
Eestis kasvab ligi 580 liiki sammaltaimi.
