Postitatud Lisa kommentaar

Võrdle sarnaseid

Olen teinud võrdlevaid pilte, kuidas sarnastel taimedel/lindudel vahet teha.

Lisaks minu Facebooki kontole, on need nüüd siin ka ühes kohas koos.

xxxx

Harilik kukerpuu kasvab meil looduses, aga parkides või aedades võib kohata ka Thunbergi kukerpuud. Viimase leheserv on terve, harilikul on see saagjas. Hariliku kukerpuu õied on kuldkollased, Thunbergi kukerpuul lisaks välisküljelt punakad. Thunbergi kukerpuu marjad on ühekaupa või kuni viiekesi koos, hariliku kukerpuu viljad moodustavad aga pika kobara, milles on üle kümne marja. Hariliku kukerpuu astlad on tavaliselt kolmeharulised, Thunbergi kukerpuul aga üheharulised ja neid on võimalik nagu lehti lahti tõmmata.
MAAVITSALISED

Maavitsalised on maailmas väga laialt levinud.
Maavitsa perekonda kuulub neli tuntud köögivilja: kartul, tomat, paprika ja baklažaan.
Looduslikult kasvab Eestis harilik maavits ja must maavits.

TOLMPEAD

Tegelikkuses neid väga kõrvuti ei kohta. Valge õitseb natuke varem (juuni algul) kui punane.

Aasristiku lehel on äratuntav heledam kolmnurk.

 

LINNUD

Lind, kes läbi aasta Eestis ringi hüppab, ei ole kuldnokk, vaid on musträstas. Musträstal on kollane nokk ja silma ümber kollane ring. Emaslind on aga hoopis pruun. Ka tema on praegu Eestis olemas.
Märka teda kusagil puu all või aial kössitamas või maas hüppamas.

Rähnidel on isalinnul kuklal punane laik.
Isasel rasvatihasel on kõhu all lai must triip, emasel kitsam ja ei lähe lõpuni välja ka.
Koduvarblased on mõlemad hallid, aga isaslind ikkagi uhkem.
Postitatud Lisa kommentaar

Hallvares

Hallvares istub aia peal

Seda suurt ja üsna julget, seega hästi silma hakkavat lindu, tunnevad tõenäoliselt kõik. Silma hakkab ta isegi linnas, sest kui varem ei jäänud varesed ööseks linnadesse, vaid eelistasid ööbida rahulikumas kohas, siis nüüd on nad hakanud linnades isegi pesitsema. Hallvarese arvukus aasta- aastalt kasvab ja selle arvelt väheneb teiste linnalindude oma. Põhjuseks võitlus territooriumi /toidu pärast.

Hallvares istub aia peal

Kevadest annab märku minu oma akna taga pesa tarvis oksi murdev varesepaar. Nad hakkavad seda juba üsna varakult tegema. Hallvarese pesa on keerukas ehitis, mis peab olema nii tuule kui ka vihmakindel. Pesa karkass on oksad, mida saab leida maast või murda ise puude küljest. Hallvares pesitseb Põhja- ja Ida-Euroopas.

Hallvares altvaates

Välimus

Hallvarese pea, tiivad, saba, kurgualune ja reied on mustad, ülejäänu on tuhkhall. Nokk ja jalad on mustad, silm tumepruun. Keskmise hallvarese üldpikkus on 47 cm, kaal on 510 grammi ja tiibade siruulatus 98 cm. Vanalindudel on mustad ja pruunika varjundiga hallid suled.
Huvitav fakt: Noortel selleaastastel hallvarestel on vanadega võrreldes tükk maad lühem saba.

Laul

Hallvares on teiste vareslastega võrreldes valjema häälega kuna nad ei ela kolooniates. Tarvis on, et territooriumi nõudev ja tähistav hääl kostaks kaugel oleva teise vareseni. Vanad varesed teevad tavaliselt 3-4 kraaksatust. Noored varesed kraaksuvad vaiksemalt ja peenema häälega ning kraaksatusi on rohkem. Erinevalt muudest vareslastest, hallvares häälte jäljendamist ei harrasta.

Veel üks huvitav fakt: vanim teadaolev hallvares on 16 aasta ja 9 kuu vanune.

Ja nüüd võib minna õue vareseid otsima, sest nad elavad meil aastaringselt.

PS. Seda teksti ei tasu referaatides viidata, sest mina oma allikatele ka ei viidanud. Küll aga piltide autor olen mina ise.

Plakateid, kust pealt leiab varese, on mul kaks: Eesti linnud ja Talvised aialinnud. Samuti leiab varese ka õppekaartidelt Eesti linnud.

õppekaardid eesti loomad

Postitatud Lisa kommentaar

15 huvitavat fakti rasvatihasest

rasvatihane, tihane, eesti linnud, huvitavaid fakte

Looduskiiker jätkab oma huvitavate faktide seeriaga. Seekord on faktide peategelane rasvatihane.

Rasvatihane on Eestis elavast 11 tihaseliigist kõige suurem. Maakeral elab kokku 65 erinevat liiki tihaseid.

Tihased on oma elupaikade valikul üsna vähenõudlikud, neid leidub isegi Aafrikas. Euroopas ja Aasias. Siiski suurtel laiuskraadidel neid ei leidu, sest põhjas on nende jaoks liiga külm.

Tihased on ka väga kohatruud jäädes tihti elama oma koorumiskoha ümbrusesse.

Tihastel on palju poegi, sest neil on ka palju ohte ja keskmiselt kümnest kaks tihast elavad üle oma esimese talve. Tihase keskmine eluiga on 2-3 aastat. On leitud ka 12-15 aasta vanuseid tihaseid.

Rasvatihase pesas võib olla viis kuni 11 muna, emaslind ei lahku kogu haudumise jooksul pesast, talle toob toitu isaslind. Tihase tibud lahkuvad pesast tavaliselt umbes 20 päeva pärast koorumist.

Tihased veedavad suurema osa oma elust putukaid otsides, nad söövad kuni 350–400 putukat päevas. Põllumajandusele on nead äärmiselt olulised, sest söövad rohkem kahjureid kui enamik teisi liike. Kavalad toidavad tihaseid, et neid aia lähedale elama meelitada.

Tihased pesitsevad alati kellegi teise tehtud aukudes, kuid pesakoha leidmisel võivad nad olla ka väga leidlikud ja kasutada sageli inimese loodud võimalusi, näiteks postkaste. Minu kodus oli aastaid tihase pesa aga suitsuahjus.

Kuna tihased lehvitavad lennates tiibu harva, kulutavad nad lendamiseks vähem energiat, kui enamik teisi linnuliike. Samal ajal võib nende lennukiirus olla üsna suur (kuni 35 km/h) ja nad suudavad seda säilitada pikka aega.

Kõige rohkem rasvatihaseid elab Saksamaal. Seal on neid oletatavalt 8 miljonit paari. Eestis arvatakse elavat 300 000-400 000 paari tihaseid.

Rasvatihase emas- ja isaslind on sarnased, ainult et isaslinnul on must jutt kõhu all laiem.

Rasvatihase tiibade siruulatus on umbes 25 sentimeetrit ja kehakaal 20 grammi.

Tihastel on suurepärane mälu, nad mäletavad hästi kohti, kust nad toitu said.

Tihase kehatemperatuur varieerub päeva jooksul – päeval on see 42 kraadi ja öösel langeb 3 kraadi. Tihase süda tuksub uskumatu kiirusega – 50 lööki minutis ja lennu ajal see kahekordistub. Suvel ärkavad tihased päikesetõusul ja tund enne päikeseloojangut nende aktiivsus väheneb.

Tihased joovad ainult puhast vett. Enne surevad nad janusse, kui joovad porilombist vett.

Isase tihase omanäoline kahenoodiline laul on üks tuttavamaid kevade helisid.
Laulul on aga tohutul hulgal variatsioone ja tüüpiline rasvatihane kasutab umbes 40 variatsiooni. On leitud, et kõige suurema laulurepertuaariga isaslindudel on emaste juures suurem edu.

rasvatihane eesti linnud

Rohkem huvitavaid fakte lindude ja loomade kohta leiab lehelt HUVITAVAID FAKTE.

Postitatud Lisa kommentaar

Huvitavaid fakte lindudest

fakte lindudest eesti maailma linnud

Kogusin internetiavarustest kokku huvitavaid fakte lindudest. Siin on neid 30, aga fakte on palju, seega võib juhtuda, et postitusele tuleb ka järg.

30 huvitavat fakti lindudest

Koolibrid söövad päevas poolteist kuni kaks korda oma kaalust suuremas koguses toitu.

Koolibri süda lööb lennu ajal kuni 1000–1200 korda minutis ja nad lendavad peaaegu kogu oma elu, puhates väga harva.

Tiibade siruulatuse rekord kuulub Andide kondorile ja rändalbatrossile. Mõlema tiibade siruulatus on üle 3,5 meetri.

Kõige kiirem lind on jaanalind, kes suudab kiirendada kuni 70 km/h.

75% metslindude oodatav eluiga ei ületa kuut kuud.

Öökullid ei saa oma silmi pöörata (silmamuna on täitnud kogu silmakoopa), seega näevad nad ainult otse ette, aga pead suudavad nad pöörata lausa 360 kraadi!

Albatross saab magada otse lennu ajal.

Varblased näevad maailma roosana.

varblane fakte lindudest

Suurim munakollaste arv ühes linnumunas on 9 tükki.

Jaanalinnumuna kõvaks keetmiseks tuleb seda keeta 1,5-2 tundi.

Ainus lind maailmas, kellel pole üldse tiibu, on kiivi.

Lindude kehatemperatuur on 7-8 kraadi kõrgem kui inimesel.

Linnud ei higista.

Koolibri muna on maailma väikseim.

Linnu suled kaaluvad rohkem kui tema luud.

Kõige levinumad linnud Maal on kanad.

fakte lindudest

Pingviin on lind.

Varblast peetakse kõige “targemaks” linnuks, sest 100 grammi varblase massi kohta on 4,5 grammi aju.

Kajakad võivad juua soolast vett, sest neil on võime soola eraldada ja seda ninasõõrmete kaudu väljutada.

Kiireim lind on pistrik.

Flamingo ei ole sünnist saadik roosa, roosa värv tuleb koorikloomade söömisest.

Koolibri on ainuke lind, kes lendab ka tagurpidi.

Jaanalinnu kaal võib ulatuda 130 kilogrammini.

Jaanalinnul on suuremad silmad kui tema aju.

Öökullidel on kolm paari silmalauge: üks paar kaitseb silmi väikeste osakeste eest, teist on vaja pilgutamiseks ja kolmas on une jaoks.

Ronk oskab meisterdada tööriistu. Uus-Kaledoonia ronk on väga nutikas: ta oskab okstest teha konksutaolisi tööriistu, millega ta koore alt vastseid välja tõmmata, samuti viskab ta tigudele kive, et nende kesta purustada.

Haned taluvad hästi kuni 60 miinuskraadist külma.

Adélie pingviinid teevad abieluettepaneku, ulatades oma valitule ideaalse kivikese. Neil on kogu eluks ainult üks partner.

Kukel on “sisseehitatud” kõrvatropid. Kui kukk kiremiseks suu avab, sulguvad tema kõrvakanalid. Kiremise heli võib ulatuda 140 detsibellini, seega on loodus hoolitsenud selle eest, et lind end ise kurdiks ei laulaks.

Lindudel ei ole põit ehk kana ei pissi.

xxxx

Olen kogunud ka 30 huvitavat fakti loomadest. Seda saad lugeda SIIT.

Kodumaise lindudega tutvumise plakati leiab minu epoest (menüü siinsamas lehel paremal).

Välismaisemat kraami võõramas keeles on võimalik alla laadida aga Etsy keskkonnast. 

Fotod: Pille Väljataga

Postitatud 3 kommentaari

Talvised aialinnud

talvised aialinnud eesti linnud eesti keeles plakat poster

Linnud on aiaelanikud, kellega iga aednik peaks sõbrustama. Talvised aialinnud pakuvad nad silmailu, kevadel rõõmsat laulu ning suvel kaitsevad aeda kahjurite eest. Ka talvel uurivad tihased, puukoristajad ja teised väikelinnud hoolega puude koorepragusid, et leida talvituvaid kahjureid. Linnud võivad süüa iga päev kuni poole oma kehamassist, pojad vajavad aga kasvuperioodil kuni oma kahemassijagu toitu. Aasta jooksul hävitavad linnud koos poegadega mitukümmend kilo putukaid.

Koduaedades võib talve jooksul kohata üle neljakümne linnuliigi. Mõned neist on vähearvukad ja neid näeb harva, teised on aias tihedad külalised. Näiteks tihased arvatakse Eestis elama üle miljoni.

Lindude hulk aias sõltub sellest, kus aed asub – kas ümberringi on asustus, metsad, põllud, puud, hekid, viljapuud, marjapõõsad.

Saame mõne linnuga lähemalt tuttavaks ka.

Tihased
Tihaste põhitoiduks on putukad, marjad ja viljad neid linde ei huvita. Ainus, mis neid aias veel köidab, on küpsed päevalilleseemned.

tihane

Tihaseid armastatakse nii väga, et 12. aprill on rahvusvaheline tihasepäev. Venelased tähistavad tihasepäeva 14. novembril (mõnedel andmetel hoopis 12. novembril).

Tihaseid on Eestis 10 liiki: rasvatihane, sinitihane, tutt-tihane, musttihane, põhjatihane, salutihane, taigatihane, lasuurtihane, sabatihane ja kukkurtihane).

Rasvatihane on nendest kõige suurem ja peetakse ka aias kõige kasulikumaks. Pea ülemine osa, kael, kurgualune, jalgade ümbrus on mustad ja läikivad. Põsed on valged, selg rohekaskollane, keha alumine osa kollane, kõhu all kulgeb must triip. See triip on isasel lai ja emasel kitsas, kohati isegi katkendlik. Tihastel on mitu korda suve jooksul palju poegi, aga külmadel talvedel hukkub neid ka palju, üle esimese talve elab kaks tihast kümnest. Toidu puudumisel võivad tihased süüa ka üksteist. Kevadel hakkab rasvatihane esimesena laulma.

rasvatihane

Varblased

Varblasi on meil kahte liiki: põld- ja koduvarblane. Varblased on pruunid jässakad linnud, keskmise pikkusega saba ja lühikeste jalgadega. Need linnud on troopilist päritolu, põhja poole liikusid nad koos karjakasvatajatega ja neid leidub ainult inimeste läheduses.

Koduvarblane armastab kultuur- ja linnamaastikke. Maapiirkondades on põldvarblased rohkem levinud. Talvel söövad varblased leitud teri ning suvel toidavad nad ennast ja oma tibusid tohutu hulga putukatega. Pealegi avavad nad osavalt õunakoide ja muude kahjurite kookoneid.

varblane

Rähnid

Eestis elab 9 liiki rähne. Rähn ei kipu oma territooriumilt lahkuma, seega liigub ta oma elukoha ümbruses aastaringselt.

Sage külaline aedades on suur-kirjurähn, see lind ronib osavalt mööda puutüvesid üles ning peksab puukoort ja puitu, et leida puukoorepragudes peituvaid kahjureid ja talvituvaid vastseid. Ta on tuvi suurune, isalinnu on kukla taga punane laik, tume selg, valge kõht ja sabaalune punane. Emalinnul punane kuklalaik puudub. Nokib osavalt lahti ka pragudesse torgatud männi- ja kuusekäbisid.

Rähni sepikoda

Väike-kirjurähn on varblasesuurune. Tal on must turi ja valkjas tagaselg, kõht on valge hõredate peente triipudega. Ainsa kirjurähnina pole tal punast sabaalust, punane on vaid isaslindude lagipea. Mustad tiivad on valgevöödilised, sabapealne must. Toiduks on tal peaaegu eranditult putukad.

Väike kirjurähn

Puukoristaja

Puukoristaja selg o hallikassinine ja kõht valkjas, nokast kulgeb kaela külgedele must triip, silmade kohal on valge triip, tiivad on pruunid ja saba suhteliselt lühike.

Puukoristaja on väga osav ronija ja võib ainsana meie lindudest puud mööda pea ees alla jalutada. Tal on selleks pikad teravate küünistega varbad, mida ta saab ka väga laiali ajada. Tema lend on lainetav. Toitu otsib puukoristaja peamiselt tüvedelt ja jämedamailt okstelt, otsides nokaga ärarebitud poollahtiste kooretükkide ja samblike alt putukaid ja nende vastseid. Suuremaid palasid tükeldab ta nokaga nagu rähn. Sageli kinnitab ta sellise pala kuhugi prakku ja töötleb siis tugevate nokahoopidega.
Tavaliselt lendab puukoristajaga kaasa ka tihaseparv, kes ise ei suuda tugeva puukoorega toime tulla.

puukoristaja

Leevike

Leevike on musta pealaega ja musta massiivse nokaga jässakas lind. Isaslinnu põsed, kõhualune ja rind on helepunased, emaslinnul roosakashallid. Leevikesed ilmuvad inimeste elamute lähedusse hilissügisel ja rändavad väikeste salkade kaupa. Toit on peaaegu eranditult taimne, putukad moodustavad selles ainult üsna väikse osa. Erilised lemmikud on umbrohuseemned, puude seemned ja pungad. Leevike sööb ka marju, aga erinevalt rästaist leevike marjaseemneid ei levita, sest marjadest väljaurgitsetud seemned puhastab ta koorest ja seedib täielikult ära.

leevike

Siisike

Talve lõpu poole (siisikeste kevadränne algab juba veebruaris) võib aedades kohata siisikeseparvi. Siisike on väike rohekaskollane lind, musta peaga, kurgul must laik, tiivad mustad paari kollase triibuga, keha alumine osa kollane, kints kollane. Emane siisike on rohekashall. Linnud toituvad kuuse, kase, lepa seemnetest. Talvel moodustavad nad metsvintide ja teiste vintidega ühised parved.

siisike

Pasknäär

Väga värviline lind, roosakashall, iseloomulik on sini-must-valged tiiva kattesuled. Erutunud linnul tõusevad lagipeasuled madala tutina püsti. Emas- ja isaslind sulestikult ei erine. Tegutseb rohkem puudel ja vähem maapinnal. Pasknäär elab teadaolevalt kuni 17-aastaseks.

Toitub mardikatest, marjadest, närilistest, konnadest. Pasknäär on tammede peamine “levitaja”, kuna kogub ja peidab tammetõrusid varuks. Matkib oskuslikult teiste lindude häälitsusi.

pasknäär

Harakas

Mustvalge sulestiku, pika saba ja kädistava häälega lind. Nokast sabaotsani mõõtes meie kõige pikem talvine aialind. Nutikas lind, kes on toidu kättesaamiseks väga leidlik.

Harakas on kõigesööja. Tema toiduks on putukad, ussid, teod, seemned, marjad, puuviljad, toidujäätmed, surnud loomad. Kuna ta rüüstab sageli ka teiste lindude pesi ning näppab näiteks õuekoera koerakausist toitu või linnumajast rasvapalli, on ta külge saanud varga kuulsuse.

Harakas

Plakat Talvised aialinnud

Mina panin talviste aialindude tundmaõppimiseks kokku ka plakati. Plakatil on kokku 20 talvist aialindu: hallvares, harakas, hakk, kodutuvi, pasknäär, isa ja -emaleevike, isa ja emametsvint, suur-kirjurähn, väike-kirjurähn, siisike, talvike, urvalind, rasvatihane, sinitihane, tuttihane, põhjatihane, koduvarblane, musträstas, siidisaba, puukoristaja.

Plakati saab osta ka raamitult. (Klõpsa lingil). 

eesti linnud poster

Meisterdamiseidee vabariigi aastapäevaks leiab aga SIIT.