Meie marjad – Eesti marjad

eesti marjad

Eesti marjad on mulle juba mõnda aega väga hingelähedased olnud. Täna tahaks teile lähemalt tutvustada seda põnevat maailma.

Põrkan üsna tihti küsimuse otsa, miks mu plakatitel on pirn ja õun, kui need ei ole ju marjad? Plakatitel olen ma viljad jaganud tõesti täiesti meelevaldselt ja autorina just nii nagu mina tahan, sest jagada saab neid vilju ikka väga erinevat moodi ja asjad ei ole tegelikult üldse nii nagu paistab või enamik arvab. Pistame pea sisse ja alustame algusest.

Järgneb teaduslik teadaanne.

Vili on taimeorgan, mis kannab seemneid. Vili tekib õiest peale viljastumist. Meie jääme antud kirjatükis viljade juurde, mille rahvakeeli kutsutakse marjadeks. Botaaniliselt on tegu aga lihakviljadega.

Argikeeles tähistab sõna “mari” mitmesuguseid vilju, mis botaanilises mõttes ei ole marjad. Marjad on ainult ühed kindlate omadustega viljad, teised marjad on luuviljad, õunviljad, koguviljad, rüüsviljad ja kadaka vili on isegi käbi.

Kohe läheme täpsemaks.

Mari on taimede viljade tüüp, mis sisaldab enamasti rohkelt seemneid. Marja sisekest ja vahekest on väga mahlased ja üksnes väliskest moodustab tiheda kile. See võib tekkida mitmesuguse asetuse ja ehitusega sigimikuga õiest ehk siis seemnete paigutus viljas on erinev. Marjades asuvatel seemnetel on tihe seemnekest. Mari on jõhvikal, mustikal, sinikal, karusmarjal, sõstardel, maikellukesel, kartulil, maavitsal jpt.

Pohl.
Pohl.

Luuvili on harilikult üheseemneline vili, mille viljakate on kolmekihiline. Seemet katab kõva puitunud sisekest (kivi), mille ümber on mahlakas ja võrdlemisi paks vahekest ja kõige peal on õhuke nahkjas väliskest. Luuviljalised on näiteks kirss, ploom, kreek, toomingas, kukemari, astelpaju. Mitmeseemnelised (ühe marja sees on mitu kõva tükki) luuviljad on leedril, paakspuul, leesikal jpt.

Õunvili on lihakas paljuseemneline vili, mis on enamasi ka kolmekihiline – seesmise kihi moodustavad seemnekambrite seinad, vahekiht on samuti paks ja lihakas ning väliskiht kõvem. Vilja ülemisse otsa jääb kuivanud õietupp. Õunvili on õunapuul, pirnil, pihlakal, aroonial, ebaküdoonial jpt.

Pihlakas
Pihlakas.

Mitme emakaga õiest areneb koguvili. Selle väiksemad osaviljad on luuviljad, mis koosnevad mahlakast viljalihast, luukestast ja seemnest. Koguviljad on näiteks vaarikas ja murakas.

Põldmurakas ehk rahvakeeli põldmari.

Koguvilja alamliik on rüüsvili ehk kogupähkelvili.

Jah, maasika seeme on pähklike ja selline asi, et pähklikesed on kogunenud pehme viljaliha peale, on omane ainult maasikalistele (Maasikas, muulukas). Pähklikesed on aga näiteks ka kibuvitsa sees.

Et oleks veel segasem, siis:

Kadaka sinakasmust vili on aga hoopis käbi ja apelsin või banaan on need päris marjad ning kõik marjad ei olegi lihakad, niisugune mari on näiteks paprika. Lihakviljade alla lähevad veel ka kurk ja kõrvits ning välismaistest arbuus ja melon.

Mis ma siis nüüd nende plakatitega teen? 

Marjadega on hetkel olemas kolm erinevat plakatit: Eesti marjad, Meie marjad ja Mittesöödavad marjad. Mürgistest marjadest saab lugeda postituses Mürgised marjad Eestis.

eesti marjad, mürgised marjad, meie marjad, kevadlilled, puud, putukad plakat

Olemasolevaid plakateid saab vaadata poes.   Menüü leiab siit paremalt kõrvalt ka.

One thought on “Meie marjad – Eesti marjad”

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.