Putukatest lastele

putukatest lastele eesti putukad putukas

Putukad on maal elanud umbes miljon aastat. Teadlaste arvates elab meie planeedil 2-8 miljonit putukaliiki, nendest on avastatud ja uuritud umbes 1 miljonit, seega kuigi iga päev avastatakse uusi putukaliike, pole enamikku putukaid veel uuritud.

Kõikidest elusliikidest on putukad kõige suurem populatsioon, arvatakse, et isegi pool kogu elusolenditest.

eesti putukad looduskiiker kärbes

Enamikul putukatel on kuus jalga, kaks tundlat ehk antenni ja tiivad. Enamik putukaid elab maismaal, kuigi mõned putukad elavad ka vees. Ookeanides elab kõige vähem putukaid, kuigi mõned liigid seal siiski elavad. Enamik putukaliike elab troopilistes piirkondades, mõned aga ka nii külmas nagu Arktika. Putukad on väga erineva suuruse, kuju ja värviga.

triiplutikas eesti putukad looduskiiker
Triiplutikas

Putukad on selgrootud, nende keha koosneb peast, rindmikust ja tagakehast. Putukad on kõigusoojased, mis tähendab, et nende temperatuur muutub koos nende keskkonna temperatuuriga. Enamik putukaid muneb ja nende järglased kooruvad munadest.

Enamik inimesi arvab, et putukad on väikesed tüütud kahjurid, tegelikult aga on paljud putukad just kasulikud nii inimesele kui ka keskkonnale.

looduskiiker eesti putukad

Sipelgad, mesilased, herilased, liblikad, aitavad omale nektarit kogudes ka taimi tolmeldada, nii saavad inimesed taimedelt rohkem saaki. Mesilaste toodetud mett kasutatakse toiduks ja ka ravimina, siidiussid toodavad siidi. Siidist valmistatakse näiteks riideid. Paljudele lindudele ja loomadele on putukad toiduks.

Mõned rekordid

Maailma kõige suurem putukas on kiil. Kõige suurema kiili tiibade siruulatuseks on mõõdetud 71 sentimeetrit. Pikad on ka pulgaputukad, kõige pikem mõõdetud pulgaputukas on olnud 62 cm pikk. Suured on ka mõned põrnikad ja liblikad. Kõige raskem kaalutud putukas on olnud 71 grammi.

pulgaputukas
Pulgaputukas

Maailma tugevaim putukas on sipelgas, kes on võimeline tõstma ja kandma esemeid, mis on kümneid kordi oma kaalust suuremad. Ta on suurust arvestades üldiselt planeedi tugevaim elusolend.

Mida putukad söövad?

Enamik putukaid on taimetoidulised, mis tähendab, et nad jäävad ellu ainult taimi süües. Nad söövad põhimõtteliselt kõiki taimeosi ehk siis lehti, juuri, puitu, seemneid, õisi ja õitelt kogutud nektarit.

eesti putukad putukas looduskiiker

Mõned putukad on röövputukad ehk nad jahivad endast väiksemaid putukaid ja söövad neid. Kõige tuntum röövputukas on palvetajaritsikas. Ta sööb üldjuhul teisi putukaid, aga mõned suuremad isendid võivad süüa ka väiksemaid linde, konni või röövikuid. Palvetajaritsikas on 2019 leitud ka Eestist. Lätist on neid leitud rohkem.
Kirbud ja täid on aga parasiidid. Parasiidid elavad suurte loomade peal ja söövad nende liha ning verd, aga nad ei tapa looma.

Eesti putukad

Eestis on kindlaks tehtud veidi enam kui 14 400 putukaliiki. Kõige rohkem on meil mardikalisi (olen kokku pannud plakati Eesti putukad ja sellel on mardikalised aiajooksik, juunipõrnikas, lepatriinu, sitasitikas, ürask, männikärsakas, puidusikk, kuldpõrnikas ning ujur).

eesti putukad

Lõpetuseks mõned huvitavad faktid putukatest:
– Mõned putukad saavad vee peal kõndida (vesijooksiklased).
– Mõned putukaliigid elavad nagu inimesedki hästi organiseeritud kolooniates (sipelgad, termiidid, mesilased). Neil on mitmekordsed elamud ja tööjaotus organiseeritud.
– Ainult isased kilgid laulavad.
– Sääskede elutsükkel koosneb neljast etapist – muna, vastne, nukk ja täiskasvanu. Kolm esimest etappi toimub vees.
– Paljunemiseks vajab emane sääsk verd. Isased sääsed verd ei joo.
– Ämblikud pole putukad (ämbliku klass on ämblikulaadne, tal on 8 jalga ja tiibu ei ole).

kärbes eesti putukad
– Mõned tsikaadid võivad teha valju heli, mis võib ulatuda kuni 120 detsibellini.
– Mesilasi võib leida kõigist riikidest ja mandritelt, välja arvatud Antarktika.
– Puugid võivad ilma toiduta elada 5-10 aastat.
– Kõige teravam nägemine on kiilidel.

kiil eesti putukad looduskiiker

Plakat Eesti putukad

eesti putukad looduskiiker

Olen kokku pannad plakati Eesti putukad. Plakat on A3-formaadis (30×42 cm) ja trükitud trükikojas mõnusalt paksule paberile. Plakatil on kokku 26 putukat: aiajooksik, haisulutikas, herilane, juulipõrnikas, kiletiib, kodumesilane, kuklane, kuldpõrnikas, kõrvahark, lepatriinu, maamesilane, männikärsakas, porikärbes, prussakas, puuk, puidusikk, ristiämblik, rohutirts, sajajalgne, sinikiil, sitasitikas, sääsk, toakärbes, ujur, veiseparm, ürask.

Plakati saab Looduskiikri epoest.

Minu looduspilte saab jälgida Looduskiiker Instagramis.

lutikas eesti putukad looduskiiker
Lutikas.

 

Fotod: Pille Väljataga

Pulgaputukas: Shutterstock

 

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.