Harilik mänd on Eestis pärismaine puu. Ta on Eesti ainus looduslik männiliik ja levinuim puu metsades. Erinevatel andmetel on Eesti puudest 32 ja rohkem protsenti männid, aga meie olukorda teades ongi see number pidevas muutumises, nii et kes seda täpselt teab. Ka männiliikidest on kõige enam levinum liik harilik mänd.
Mänd on väga vähenõudlik, teda võib leida liivastelt rannaluidetelt tuuli trotsimas kui ka toitainevaestel rabapindadel. See on ka põhjus, miks seda on nii palju. Mänd on ka pioneertaim, mis tähendab, et näiteks põlendikel on see üks esimesi, mis kasvama hakkab. Lisaks on männil palju seemneid ja need idanevad hästi.
Vaatame männile otsa ka
Männi tüvi on maa vastast tumepruun ja paksem, mida ülespoole, seda oranžim ja paberi taoline. Korp hakkab intensiivsemalt arenema umbes 100-aastastel puudel. Kes on männikorbast paati teinud? See on hästi kerge ja seda on ka kerge lõigata.
Tihedalt kasvav mänd laasub ja tüvel on iseparanemisvõime, mis tähendab, et laasunud okse peale kasvab ajaga koor.
Maailma kõige kõrgem harilik mänd kasvab Eestis Põlvamaal ja on 46,6 meetrit kõrge. Puu on ka üle 200 aasta vana. Keskmine mänd küll nii kõrge ei ole, tema kasv jääb 40 meetri kanti. Vanim teadaolev harilik mänd on aga 500-aastane.
Harilik mänd on kaheokkaline ja okka pikkus on 3-7 cm. Okkad püsivad oksal 3 aastat.
Kui ma ütleks, et mänd õitseb, siis ma valetaks. Männil ei ole õisi, männil on käbid ja Urmas Laansoo ütleks selle kohta, et mänd käbib. Mänd on ühekojaline, mis tähendab, et isas- ja emaskäbid on ühel puul, aga puuti on käbid siiski rohkem ühte sorti. Näiteks liivastel ja kehvadel pinnastel on rohkem isaskäbisid, sest neid on lihtsam kasvatada.
Seda, kui mänd mais käbib, on kindlasti kõik märganud. Siis kattub kõik mändide ümbruses kollase tolmuga – nii autod, teed, kui veekogud. Tegelikkuses lendab männitolm heade tingimuse korral kuni 900 km kaugusele, nii et männitolmust pole kusagil pääsu.
Kui männi isaskäbi on noore kasvu alaosas, siis emaskäbi on kasvu otsas. See noor käbi võtab küll tolmu vastu, aga viljastub alles sügisel ja valmis saab alles järgmisel sügisel. Seega võtab männikäbil küpsemine aega umbes 18 kuud ja heal päeval võib näha sellist pilti, kus oksa küljes on kolmes erinevas arengujärgus käbid.
