Juba lasteaialaps tunneb mustikat, maasikat, vaarikat, pohla ning jõhvikat ja ega neid marjaliike väga rohkem polegi, mida tavaliselt teatakse ja osatakse hinnata. Looduses on aga tegelikult palju rohkem marju ja marjataolisi vilju, paljud neist on ilusad värvilised, ahvatlevad, kirkad, siledad, aga kas need ka süüa kõlbavad, selle kohta teadmised puuduvad.
Kõik, mis on ilus ja punane, pole veel söödav. Mõni mari lihtsalt ei ole maitsev, aga teine on suisa mürgine. Kui ei tunne ja ei ole kindel, ära suhu pane.
Järgnevalt toon ära mõned mürgised marjad Eestis, mida niisama uisapäisa süüa ei tasuks. Tegu on mürgiste või väga mürgiste taimedega, millest enamikul ei tasu ka lehti või õisi suhu toppida.
1. Lumimari
Lumimari on 1-1,5-meetrine põõsas vanades koduaedades ja parkides. Õied on pisikesed ja roosad, aga viljad umbes sentimeetrise läbimõõduga, käsnasarnase pehme koega ja peaaegu valged. Katki pigistades plõksuvad. Marjad valmivad septembris-oktoobris ja püsivad kaua põõsastel. Mürgine, aga harva eluohtlik.
2. Jugapuu
Tavaliselt põõsas, harva kasvab puuks, küljes okkad, seega aasta ringi roheline, viljad punased ning otsast avatud, valmivad septembris-oktoobris. Marja punane viljaliha on söödav, seevastu seeme marja sees, okkad, koor ja osalt isegi puit on mürgised. Looduslikult kasvab Lääne-Eesti saartel. Parkides ja aedades aga kasutatakse palju.
3. Kuslapuu
Seda karvaste hallikasroheliste lehtedega põõsast on metsades palju. Põõsas kasvab suureks ja muudab tihti metsaalused läbimatuks. Marjad on oksale kinnitunud lehekaenlasse ja alti kahekaupa. Marjad saavad valmis juba augustis ja on mõrkjad ning mürgised.
4. Maavits
Tegemist on väänduva poolpõõsaga, mille alumine osa on puitunud ja see talvitub. Kasvab veekogude kallastel, võsastikes, lodumetsades, aga võib ka aeda ja parki sattuda. Marjad on läikiv punased ja üsna mürgised.
5. Maikelluke
Kõik teavad meeldiva lõhnaga maikellukesi kevadel, aga lehtede kolletamisega samal ajal (septembris-oktoobris) valmivad punased või oranžid ümmargused marjad tulevad paljudele üllatuseks. Ometi on neid kõikjal, kus kevadel oli õisi (koduaedades, metsaservades, parkides). Marjad on punased ja väga mürgised, kogu taim on mürgine. Ka vesi, kus on olnud maikellukeste kimp, on mürgine.
6. Ussilakk
Lehti tavaliselt neli, aga võib olla ka rohkem. Taimel tipus 1 sinakasmust mari ja see on väga mürgine. Niiskemates metsades ja puisniitudel põõsaste all tavaline.
7. Leseleht
Taim on 8-20 cm kõrge, kahe südaja lehega. Viljad on imetillukesed kirsipunased ja ümarad. Valmib augustis-septembris ja võib leida veel oktoobri lõpuski. Kogu taim on mürgine. Varjulisemates metsades ja metsaservades tavaline.
8. Näsiniin
Märkame tavaliselt varakevadel (aprillis) ilusate lillakasroosade sireliõie moodi lõhnavate õite pärast. Suvel tagasihoidlik madal põõsas segametsades. Juulis-augustis valmivad punased läikivad marjad, aga need on eluohtlikult mürgised. Tegelikult on kogu taim väga mürgine. Leida võib kõikjalt Eestis.
9. Kikkapuu
Viljad on roosad kuni punased kuprad, kui need avanevad, paistab sealt välja 2-4 oranži seemet ja see teeb põõsa sügisel (septembris, oktoobris) peamiselt parkides ja koduaedades väga atraktiivseks. Marjad on mürgised, aga harva eluohtlikud. Põõsa õied on aga ebameeldiva lõhnaga ja tegelikult on kogu taim mürgine.
10. Must leeder
Põõsas. Lehed enamasti viie lehega, kui neid hõõruda, lõhnavad ebameeldivalt. Viljad ei küpse korraga, seega on kobaras nii musti kui rohelisi marju. Toored marjad ja kogu taim on mürgised. Mustad valminud marjad on söödavad. Parkides ja aedades ilupõõsana, eriti Saaremaal.
Kui tahad rohkem teada, siis olen mürgised marjad Eestis kogunud kokku ka ühele plakatile Mittesöödavad marjad. Tellida saab minu epoest.
Kasutatud kirjandus: Toomas Kukk “Eesti taimede kukeaabits” ja Osvald Pogen “Meie marjad”. Fotod nii siin postituses kui ka plakatil Pille Väljataga ja Shutterstock.
