Lugu hakkab sellest, kui kord retkel pohla süüa lubades rääkis üks matkaline loo, mismoodi ta oli korjanud topsitäie punaseid marju ja läinud koju pohlakringlit tegema. See koos martsipaniga on imehea, omalgi hakkavad neelud käima. Kui aga kringel valmis sai, polnud heast hapust suutäiest kringli sees jälgegi. Tema nüüd juba teadis, mis vahe on leesikal ja pohlal.
Aga kas ilma maitsmata ka vahet teha saab? Saab ikka!
Pohla mari on mari, leesikas botaaniliselt 5 seemnega luuvili. Miks kõik marjad ei ole marjad, saab lugeda SIIT.
Leesikas kasvab rohkem Kagu-Eestis ja rannikul valgusküllastes kuivades männikutes, nõmmedel ja luidetel. Kesk-Eestis on leesikas haruldane.
Pohl kasvab üle Eesti õhulise mullaga liivastel aladel männimetsas: peamiselt palumetsas, aga vähem ka nõmme- ja loometsas, kuivemates rabaservades või raba ja soometsades.
Siiski võivad nad täitsa vabalt ka kõrvuti koos kasvada.
Pildil on vahe silmaga näha.
Pohla ja leesika erinevused:
Kuigi kääbuspõõsad on mõlemad, ei ole pohl kunagi roomavate vartega.
Leesika mari on pohla omast pisem.
Pohla mari on hapu, leesika oma seest valge ja jahune.
Leesika mari on pohla omast pisem.
Pohla mari on hapu, leesika oma seest valge ja jahune.Pohla leht on suurem, ühtlaselt ümar ka varre poolt, leesika lehed on pohla omast kitsamad (kitsenevad ühtlaselt varre suunas) ning lehe alumisel küljel ei esine pohlale omaseid tumedaid laike.
Ka õied on leesikal ja pohlal erinevad. Pohla õied on valged
Ja leesikal roosade otstega.
Kes korra selgeks saab, siis see enam ei eksi.
