Seda suurt ja üsna julget, seega hästi silma hakkavat lindu, tunnevad tõenäoliselt kõik. Silma hakkab ta isegi linnas, sest kui varem ei jäänud varesed ööseks linnadesse, vaid eelistasid ööbida rahulikumas kohas, siis nüüd on nad hakanud linnades isegi pesitsema. Hallvarese arvukus aasta- aastalt kasvab ja selle arvelt väheneb teiste linnalindude oma. Põhjuseks võitlus territooriumi /toidu pärast.
Kevadest annab märku minu oma akna taga pesa tarvis oksi murdev varesepaar. Nad hakkavad seda juba üsna varakult tegema. Hallvarese pesa on keerukas ehitis, mis peab olema nii tuule kui ka vihmakindel. Pesa karkass on oksad, mida saab leida maast või murda ise puude küljest. Hallvares pesitseb Põhja- ja Ida-Euroopas.
Välimus
Hallvarese pea, tiivad, saba, kurgualune ja reied on mustad, ülejäänu on tuhkhall. Nokk ja jalad on mustad, silm tumepruun. Keskmise hallvarese üldpikkus on 47 cm, kaal on 510 grammi ja tiibade siruulatus 98 cm. Vanalindudel on mustad ja pruunika varjundiga hallid suled.
Huvitav fakt: Noortel selleaastastel hallvarestel on vanadega võrreldes tükk maad lühem saba.
Laul
Hallvares on teiste vareslastega võrreldes valjema häälega kuna nad ei ela kolooniates. Tarvis on, et territooriumi nõudev ja tähistav hääl kostaks kaugel oleva teise vareseni. Vanad varesed teevad tavaliselt 3-4 kraaksatust. Noored varesed kraaksuvad vaiksemalt ja peenema häälega ning kraaksatusi on rohkem. Erinevalt muudest vareslastest, hallvares häälte jäljendamist ei harrasta.
Veel üks huvitav fakt: vanim teadaolev hallvares on 16 aasta ja 9 kuu vanune.
Ja nüüd võib minna õue vareseid otsima, sest nad elavad meil aastaringselt.
PS. Seda teksti ei tasu referaatides viidata, sest mina oma allikatele ka ei viidanud. Küll aga piltide autor olen mina ise.
Plakateid, kust pealt leiab varese, on mul kaks: Eesti linnud ja Talvised aialinnud. Samuti leiab varese ka õppekaartidelt Eesti linnud.
