Looduskiiker

Eesti marjad on mulle juba mõnda aega väga hingelähedased olnud. Täna tahaks teile lähemalt tutvustada seda põnevat maailma.

Põrkan üsna tihti küsimuse otsa, miks mu plakatitel on pirn ja õun, kui need ei ole ju marjad? Plakatitel olen ma viljad jaganud tõesti täiesti meelevaldselt ja autorina just nii nagu mina tahan, sest jagada saab neid vilju ikka väga erinevat moodi ja asjad ei ole tegelikult üldse nii nagu paistab või enamik arvab. Pistame pea sisse ja alustame algusest.

Järgneb teaduslik teadaanne.

Vili on taimeorgan, mis kannab seemneid. Vili tekib õiest peale viljastumist. Meie jääme antud kirjatükis viljade juurde, mille rahvakeeli kutsutakse marjadeks. Botaaniliselt on tegu aga lihakviljadega.

Argikeeles tähistab sõna “mari” mitmesuguseid vilju, mis botaanilises mõttes ei ole marjad. Marjad on ainult ühed kindlate omadustega viljad, teised marjad on luuviljad, õunviljad, koguviljad, rüüsviljad ja kadaka vili on isegi käbi.

Kohe läheme täpsemaks.

Mari on taimede viljade tüüp, mis sisaldab enamasti rohkelt seemneid. Marja sisekest ja vahekest on väga mahlased ja üksnes väliskest moodustab tiheda kile. See võib tekkida mitmesuguse asetuse ja ehitusega sigimikuga õiest ehk siis seemnete paigutus viljas on erinev. Marjades asuvatel seemnetel on tihe seemnekest. Mari on jõhvikal, mustikal, sinikal, karusmarjal, sõstardel, maikellukesel, kartulil, maavitsal jpt.

Luuvili on harilikult üheseemneline vili, mille viljakate on kolmekihiline. Seemet katab kõva puitunud sisekest (kivi), mille ümber on mahlakas ja võrdlemisi paks vahekest ja kõige peal on õhuke nahkjas väliskest. Luuviljalised on näiteks kirss, ploom, kreek, toomingas, kukemari, astelpaju. Mitmeseemnelised (ühe marja sees on mitu kõva tükki) luuviljad on leedril, paakspuul, leesikal jpt.

Õunvili on lihakas paljuseemneline vili, mis on enamasi ka kolmekihiline – seesmise kihi moodustavad seemnekambrite seinad, vahekiht on samuti paks ja lihakas ning väliskiht kõvem. Vilja ülemisse otsa jääb kuivanud õietupp. Õunvili on õunapuul, pirnil, pihlakal, aroonial, ebaküdoonial jpt.

Mitme emakaga õiest areneb koguvili. Selle väiksemad osaviljad on luuviljad, mis koosnevad mahlakast viljalihast, luukestast ja seemnest. Koguviljad on näiteks vaarikas ja murakas.

Koguvilja alamliik on rüüsvili ehk kogupähkelvili.

Jah, maasika seeme on pähklike ja selline asi, et pähklikesed on kogunenud pehme viljaliha peale, on omane ainult maasikalistele (Maasikas, muulukas). Pähklikesed on aga näiteks ka kibuvitsa sees.

Et oleks veel segasem, siis:

Kadaka sinakasmust vili on aga hoopis käbi ja apelsin või banaan on need päris marjad ning kõik marjad ei olegi lihakad, niisugune mari on näiteks paprika. Lihakviljade alla lähevad veel ka kurk ja kõrvits ning välismaistest arbuus ja melon.

Mis ma siis nüüd nende plakatitega teen? 

Marjadega on hetkel olemas kolm erinevat plakatit: Eesti marjad, Meie marjad ja Mittesöödavad marjad. Mürgistest marjadest saab lugeda postituses Mürgised marjad Eestis.

Olemasolevaid plakateid saab vaadata poes.   Menüü leiab siit paremalt kõrvalt ka.

Postri Mittesöödavad marjad tegemise idee oli mul juba mitu aastat, aga arvasin, et materjali kogumine võtab veel kaua aega. Millalgi veebruaris, kui veel Uuskasutuskeskusesse sai, leidsin sealt 50 sendi eest Osvald Pogen´i raamatu Meie marjad. Ma tegelikult teadsin, mida see raamat endast kujutab, aga vaimustusin ikkagi. 118 erinevat Eesti marja, kõigil juures pilt ja info, ka see, kas mari on eriti suure toiteväärtusega või väga mürgine. Välja antud muide minu sünniaastal ehk 1977.

Lisaks sain sealt raamatust teada, et marjad on kõik väikesed lihakad ja mahlased viljad: maasikate ja vaarikate koguvili; toomingate, kirsside, ploomide luuvili;  õunte,  pihlakate ja ebaküdoonia õunvili ja isegi kadaka käbi. Siit sündiski vahepeal poster Meie marjad, kuhu sai sättida kõik koduaias kasvavad söödavad marjad.

Postril on 19 aias kasvavat marja: aedmaasikas, aedmustikas, aedvaarikas, astelpaju, ebaküdoonia, karusmari, ploom, kirss, kreek, kuumaasikas, murel, must aroonia, must sõstar, pirn, punane sõstar, söödav kuslapuu, valge sõstar, viinamari, õun.

Poster on A3-formaadis (30×42 cm) ja kõikide marjade juures on ka nimed. Valida saab kahe erineva kirja vahel: trükitähed või kirjatähed. Paljud pildid on minu enda pildistatud minu oma Hiiumaa aia viljadest. Kõike aga pole aastate jooksul õnnestunud veel koguda. Tegelikult ei teadnudki, et ühel hetkel läheb neid pilte kohe vaja. Nii on puuduolevad pildid ostetud juurde fotopangast Shutterstock. 

Koos postritega Eesti marjad, kus on peal mittemürgised metsamarjad ja Mittesöödavad marjad, moodustab suurepärase seeria kuhugi seinale.

Tuleb ainult tähele panna, et kaubanduses kõige kergemini kättesaadav pildiraam on 30×40 cm. Siis tuleb kas otsida suuremat raami (mis on ka täiesti olemas) või lõigata tekstiosa ära. Poster on trükitud paksemale paberile ja on ka ilma raamita täiesti kasutatav.

Tekkis huvi? Klikka siia epoodi.

Seal teisi postreid ka. Mul on hetkel olemas 8 erinevat kujundust, kõigil kolm erinevat kirjavalikut.

Plakatid saadan üldisel trulli keeratuna ja nendega ei juhtu selle käigus midagi, aga kui on kindel soov sirgelt saada, siis ka seda saab. Anna ainult poe märkustes sellest teada.