Postitatud Lisa kommentaar

Putukatest lastele

putukatest lastele eesti putukad putukas

Putukad on maal elanud umbes miljon aastat. Teadlaste arvates elab meie planeedil 2-8 miljonit putukaliiki, nendest on avastatud ja uuritud umbes 1 miljonit, seega kuigi iga päev avastatakse uusi putukaliike, pole enamikku putukaid veel uuritud.

Kõikidest elusliikidest on putukad kõige suurem populatsioon, arvatakse, et isegi pool kogu elusolenditest.

eesti putukad looduskiiker kärbes

Enamikul putukatel on kuus jalga, kaks tundlat ehk antenni ja tiivad. Enamik putukaid elab maismaal, kuigi mõned putukad elavad ka vees. Ookeanides elab kõige vähem putukaid, kuigi mõned liigid seal siiski elavad. Enamik putukaliike elab troopilistes piirkondades, mõned aga ka nii külmas nagu Arktika. Putukad on väga erineva suuruse, kuju ja värviga.

triiplutikas eesti putukad looduskiiker
Triiplutikas

Putukad on selgrootud, nende keha koosneb peast, rindmikust ja tagakehast. Putukad on kõigusoojased, mis tähendab, et nende temperatuur muutub koos nende keskkonna temperatuuriga. Enamik putukaid muneb ja nende järglased kooruvad munadest.

Enamik inimesi arvab, et putukad on väikesed tüütud kahjurid, tegelikult aga on paljud putukad just kasulikud nii inimesele kui ka keskkonnale.

looduskiiker eesti putukad

Sipelgad, mesilased, herilased, liblikad, aitavad omale nektarit kogudes ka taimi tolmeldada, nii saavad inimesed taimedelt rohkem saaki. Mesilaste toodetud mett kasutatakse toiduks ja ka ravimina, siidiussid toodavad siidi. Siidist valmistatakse näiteks riideid. Paljudele lindudele ja loomadele on putukad toiduks.

Mõned rekordid

Maailma kõige suurem putukas on kiil. Kõige suurema kiili tiibade siruulatuseks on mõõdetud 71 sentimeetrit. Pikad on ka pulgaputukad, kõige pikem mõõdetud pulgaputukas on olnud 62 cm pikk. Suured on ka mõned põrnikad ja liblikad. Kõige raskem kaalutud putukas on olnud 71 grammi.

pulgaputukas
Pulgaputukas

Maailma tugevaim putukas on sipelgas, kes on võimeline tõstma ja kandma esemeid, mis on kümneid kordi oma kaalust suuremad. Ta on suurust arvestades üldiselt planeedi tugevaim elusolend.

Mida putukad söövad?

Enamik putukaid on taimetoidulised, mis tähendab, et nad jäävad ellu ainult taimi süües. Nad söövad põhimõtteliselt kõiki taimeosi ehk siis lehti, juuri, puitu, seemneid, õisi ja õitelt kogutud nektarit.

eesti putukad putukas looduskiiker

Mõned putukad on röövputukad ehk nad jahivad endast väiksemaid putukaid ja söövad neid. Kõige tuntum röövputukas on palvetajaritsikas. Ta sööb üldjuhul teisi putukaid, aga mõned suuremad isendid võivad süüa ka väiksemaid linde, konni või röövikuid. Palvetajaritsikas on 2019 leitud ka Eestist. Lätist on neid leitud rohkem.
Kirbud ja täid on aga parasiidid. Parasiidid elavad suurte loomade peal ja söövad nende liha ning verd, aga nad ei tapa looma.

Eesti putukad

Eestis on kindlaks tehtud veidi enam kui 14 400 putukaliiki. Kõige rohkem on meil mardikalisi (olen kokku pannud plakati Eesti putukad ja sellel on mardikalised aiajooksik, juunipõrnikas, lepatriinu, sitasitikas, ürask, männikärsakas, puidusikk, kuldpõrnikas ning ujur).

eesti putukad

Lõpetuseks mõned huvitavad faktid putukatest:
– Mõned putukad saavad vee peal kõndida (vesijooksiklased).
– Mõned putukaliigid elavad nagu inimesedki hästi organiseeritud kolooniates (sipelgad, termiidid, mesilased). Neil on mitmekordsed elamud ja tööjaotus organiseeritud.
– Ainult isased kilgid laulavad.
– Sääskede elutsükkel koosneb neljast etapist – muna, vastne, nukk ja täiskasvanu. Kolm esimest etappi toimub vees.
– Paljunemiseks vajab emane sääsk verd. Isased sääsed verd ei joo.
– Ämblikud pole putukad (ämbliku klass on ämblikulaadne, tal on 8 jalga ja tiibu ei ole).

kärbes eesti putukad
– Mõned tsikaadid võivad teha valju heli, mis võib ulatuda kuni 120 detsibellini.
– Mesilasi võib leida kõigist riikidest ja mandritelt, välja arvatud Antarktika.
– Puugid võivad ilma toiduta elada 5-10 aastat.
– Kõige teravam nägemine on kiilidel.

kiil eesti putukad looduskiiker

Plakat Eesti putukad

eesti putukad looduskiiker

Olen kokku pannad plakati Eesti putukad. Plakat on A3-formaadis (30×42 cm) ja trükitud trükikojas mõnusalt paksule paberile. Plakatil on kokku 26 putukat: aiajooksik, haisulutikas, herilane, juulipõrnikas, kiletiib, kodumesilane, kuklane, kuldpõrnikas, kõrvahark, lepatriinu, maamesilane, männikärsakas, porikärbes, prussakas, puuk, puidusikk, ristiämblik, rohutirts, sajajalgne, sinikiil, sitasitikas, sääsk, toakärbes, ujur, veiseparm, ürask.

Plakati saab Looduskiikri epoest.

Minu looduspilte saab jälgida Looduskiiker Instagramis.

lutikas eesti putukad looduskiiker
Lutikas.

 

Fotod: Pille Väljataga

Pulgaputukas: Shutterstock

 

Postitatud Lisa kommentaar

Huvitavaid fakte lindudest

fakte lindudest eesti maailma linnud

Kogusin internetiavarustest kokku huvitavaid fakte lindudest. Siin on neid 30, aga fakte on palju, seega võib juhtuda, et postitusele tuleb ka järg.

30 huvitavat fakti lindudest

Koolibrid söövad päevas poolteist kuni kaks korda oma kaalust suuremas koguses toitu.

Koolibri süda lööb lennu ajal kuni 1000–1200 korda minutis ja nad lendavad peaaegu kogu oma elu, puhates väga harva.

Tiibade siruulatuse rekord kuulub Andide kondorile ja rändalbatrossile. Mõlema tiibade siruulatus on üle 3,5 meetri.

Kõige kiirem lind on jaanalind, kes suudab kiirendada kuni 70 km/h.

75% metslindude oodatav eluiga ei ületa kuut kuud.

Öökullid ei saa oma silmi pöörata (silmamuna on täitnud kogu silmakoopa), seega näevad nad ainult otse ette, aga pead suudavad nad pöörata lausa 360 kraadi!

Albatross saab magada otse lennu ajal.

Varblased näevad maailma roosana.

varblane fakte lindudest

Suurim munakollaste arv ühes linnumunas on 9 tükki.

Jaanalinnumuna kõvaks keetmiseks tuleb seda keeta 1,5-2 tundi.

Ainus lind maailmas, kellel pole üldse tiibu, on kiivi.

Lindude kehatemperatuur on 7-8 kraadi kõrgem kui inimesel.

Linnud ei higista.

Koolibri muna on maailma väikseim.

Linnu suled kaaluvad rohkem kui tema luud.

Kõige levinumad linnud Maal on kanad.

fakte lindudest

Pingviin on lind.

Varblast peetakse kõige “targemaks” linnuks, sest 100 grammi varblase massi kohta on 4,5 grammi aju.

Kajakad võivad juua soolast vett, sest neil on võime soola eraldada ja seda ninasõõrmete kaudu väljutada.

Kiireim lind on pistrik.

Flamingo ei ole sünnist saadik roosa, roosa värv tuleb koorikloomade söömisest.

Koolibri on ainuke lind, kes lendab ka tagurpidi.

Jaanalinnu kaal võib ulatuda 130 kilogrammini.

Jaanalinnul on suuremad silmad kui tema aju.

Öökullidel on kolm paari silmalauge: üks paar kaitseb silmi väikeste osakeste eest, teist on vaja pilgutamiseks ja kolmas on une jaoks.

Ronk oskab meisterdada tööriistu. Uus-Kaledoonia ronk on väga nutikas: ta oskab okstest teha konksutaolisi tööriistu, millega ta koore alt vastseid välja tõmmata, samuti viskab ta tigudele kive, et nende kesta purustada.

Haned taluvad hästi kuni 60 miinuskraadist külma.

Adélie pingviinid teevad abieluettepaneku, ulatades oma valitule ideaalse kivikese. Neil on kogu eluks ainult üks partner.

Kukel on “sisseehitatud” kõrvatropid. Kui kukk kiremiseks suu avab, sulguvad tema kõrvakanalid. Kiremise heli võib ulatuda 140 detsibellini, seega on loodus hoolitsenud selle eest, et lind end ise kurdiks ei laulaks.

Lindudel ei ole põit ehk kana ei pissi.

xxxx

Olen kogunud ka 30 huvitavat fakti loomadest. Seda saad lugeda SIIT.

Kodumaise lindudega tutvumise plakati leiab minu epoest (menüü siinsamas lehel paremal).

Välismaisemat kraami võõramas keeles on võimalik alla laadida aga Etsy keskkonnast. 

Fotod: Pille Väljataga

Postitatud 1 kommentaar

Huvitavaid fakte maailma loomadest

sisalik, fakte loomadest

Loomad on huvitavad, ettearvamatud, põnevad. Siin leiab huvitavaid fakte maailma loomadest, koguni 30 tükki.

  • Leopardid on suurepärased puudel ronijad. Isegi ilma hoogu võtmata suudavad nad 5 meetri kõrgusele oksale ronida, ronides pärast hüpet mööda tüve.
  • Kassid ei mjäugu mitte kunagi üksteisele.
  • Täiskasvanud elevant võib juua peaaegu sada liitrit vett päevas.
    Kõigist meie planeedil elavatest röövloomadest on lõvil keha suuruse suhtes väikseim süda.
  • Saagi rünnakuhetkel sulevad haid silmad, et vastupanu osutav saak neid kahjustada ei saaks.
  • On teada, et kassid vett ei armasta. Erandiks kõigist kaslastest on tiigrid, kellele veeprotseduurid väga meeldivad.
  • Kõik suured kassid peavad jahti üksi peale lõvide, kes ajavad saaki kogu karjaga.
  • Kõigist metsloomadest suudavad rotid ilma veeta kõige kauem vastu pidada. Isegi kauem kui kaamelid.
  • Kaelkirjakud võivad joosta kiiremini kui hobused, saavutades kiiruse kuni 50 km/h.
  • Enamikul imetajatel on punane keel, aga kaelkirjaku keel on sinine.
  • Mesilased tapavad igal aastal rohkem inimesi kui mürgised maod.
  • Kaheksajalgadel on kandilised pupillid.
  • Maa suurimate imetajate, vaalade, süda teeb keskmiselt vaid 9 lööki minutis.
  • Kaelkirjakutel on maismaaloomadest suurim süda. Isegi suurem kui elevandid.
  • Kõigist imetajatest on nahkhiired ainsad, kes saavad lennata.
  • Vaalad suudavad vee all hinge kinni hoida kuni kaks tundi.
  • Karudel ja tiigritel võivad küünised kasvada 10–11 cm pikkuseks.
  • Kõige tugevam imetaja on gorilla. Täiskasvanu suudab tõsta kuni 10 korda endast raskemat raskust.
  • Delfiinidel on magamise ajal üks silm lahti, samuti töötab tal magamise ajal üks ajupool.
  • Hammaste arvu rekordiomanik on tavaline tigu. Tal on neid umbes 25 tuhat.
  • Tiigri nahk on sama triibuline kui karvkatte pealt paistab.
  • Hunt võib näljasena süüa korraga kuni 10 kg liha. Võrdluseks, see on võrreldav sellega, kuidas inimene sööks ühe toidukorraga ära 100 hamburgerit.
  • Jõehobu higi sisaldab punaseid ja oranže pigmente, mis neelavad ultraviolettvalgust ja mõjuvad nahal päikesekaitsena.
  • Huntidel on alati kollased silmad, kuid nad muutuvad kollaseks alles 7-9 kuu vanuselt, hundipoegade silmad on sinised.
  • Maailma kiireim metsloom on gepard, kes suudab joosta kuni 113 km/h, kuid ta ei suuda oma küüniseid sisse tõmmata ega puu otsa ronida. Veel ei suuda ta mjäuguda ega uriseda, aga nurrub.
  • Kameeleoni elastne keel võib venida toitu püüdes pikemaks kui ta ise.
  • Suurim vastsündinud imetaja on sinivaala poeg kaaludes sündides 3000 kg.
  • Kõige suurem kinni püütud sinivaal on olnud 190 tonni.
  • Kõige rohkem magav loom on laiskloom, kuid tuhkrud ei jää palju maha – kui neil on piisavalt toitu, magavad nad viis korda kauem, kui nad on ärkvel, kuni 20 tundi ööpäevas.
  • Kiskjatel (nagu kass) on silmad ees, et oma saaki õigel ajal näha. Rohusööjatel on silmad külgedel, et lähenevat kiskjat õigel ajal näha.

Sama põnevad faktid putukatest, kaladest, lindudest on samuti tulemas.

Eesti loomadega plakati leiad oma seinale SIIT. 

Allikas: Internet

Foto: Pille Väljataga

Postitatud Lisa kommentaar

Pohl – 15 huvitavat fakti

pohl

Enne kui lähen huvitavate faktide juurde, siis paar tavalist fakti ka. Pohl on kanarbikuliste sugukonda mustika perekonda kuuluv mitmeaastane igihaljas kääbuspõõsas ehk puhmas. Pohla vili on mari.

1. Pohl on ladina keeles Rhodococcum vitisi idaea. Rhodococcum tuleb kreekakeelsetest sõnadest ja tähendab roospunane mari, vitis-idaea aga ladina keelest: vitis – viinapuu ja idaeus – Ida mäel (praegu Kreeta saar) kasvav.
2. Keskmiselt on pohl umbes 15 sentimeetrit kõrge põõsas, aga pohlapõõsad, mis peavad kasvama läbi mädanenud või kuivanud kändude, võivad ulatuda isegi meetrikõrguseni.
3. Pohla leht on alt tumedate laikudega ja püsib varrel 2-4 aastat.
4. Pohlad õitsevad varasuvel vaid 15 päeva.
5. Pohl on isetolmleja.
6. Pohlapõõsaid võib oma pikaealisuse poolest võrrelda tammedega, uskuge või mitte, aga nende eluiga võib ulatuda 300 aastani.
7. Pohla marjad taluvad hästi külma ja suudavad talvituda lume all, säilitades enamiku oma omadustest. Nii võib hapukaid marju leida ka veel kevadel.
8. Pohlapõõsad kasvavad hästi ka karmis kliimas, näiteks liivaluidetel, tundras ja mägede külgedel (Euraasias tõuseb pohl mägedes kuni 3800, Põhja-Ameerikas kuni 2400 meetri kõrgusele).
9. Ka ökosüsteemis on pohladel tähtis roll, neid söövad paljud imetajad ja linnud. Marjade söögiaeg on pikk, üle talve lume all seisnud marju süüakse veel kevadest ja kui jätkub, siis kuni järgmise saagi valmimiseni. Lindudel on pohlade levikus oluline roll, nad kannavad seedimata seemneid pikki vahemaid edasi.
10. Loomariigis hinnatud pohli kasutavad toiduks ka inimesed. Pohladest tehakse moose, marmelaade, marinaade, siirupeid. Rootsis on pohlamoos rahvuslik toit. Rootsi kokad valavad neid liha, linnuliha, kala, igasuguste pajaroogade, magustoitude ja muidugi IKEA kauplustest kogu maailmale tuttavate lihapallide juurde. Pohlamoos on laialt kasutusel ka prantsuse köögis (sobib hästi rasvase pardi ja sealihaga ning eriti õunte ja veiniga.) Eestlased söövad verivorsti pohlamoosiga.
11. Pohlamarjad sisaldavad bensoehapet, mis on looduslik säilitusaine. Seepärast säilibki pohlamoos ka ilma suhkruta.
12. Kuigi esimesi katseid pohla kasvatamiseks kultuurina tehti juba 18. sajandi keskel, saavutati edu alles 20. sajandi 60. aastatel. Kultuurtaimede saagikus ületab metsataimede oma 20-30 korda. Sajalt ruutmeetrilt saab aastas koguda kuni 50-60 kilogrammi marju.
13. Pohl on rikas kiudainete, A- ja C-vitamiini ning B-rühma vitamiinide ning mineraalide, nagu kaltsium, kaalium ja magneesium, poolest.
14. Pohlamahl on efektiivne kõrge vererõhu, aneemia, neuroosi ja pohmelli vastu.
15. Ajalooliselt on pohla pikka aega peetud marjaks, mis võib anda surematuse.

Olen kuulnud lugu, kus korjati kotitäis punaseid marju ja mindi koju pohlakringlit tegema, välja aga tuli maitsetu asi. Pohl nimelt sarnaneb leesikaga ja kasvab sageli pohlale iseloomulikes kasvukohtades. Leesika mari on pohla omast pisem ning maitselt jahune. Leesika lehed on pohla omast kitsamad (kitsenevad ühtlaselt varre suunas) ning lehe alumisel küljel ei esine pohlale omaseid tumedaid laike. Et teiega seda ei juhtuks, panen siia ka pildi, kus mõlemad taimed on kõrvuti koos. Punane mari pildil on leesikas.

pohl ja leesikas
Pohl ja leesikas koos. Punane mari on leesikas.
pohl
Pohl
leesikas
Leesikas

 

 

Edukat pohlajahti!

Marjad leiab ka plakatilt Eesti marjad.

Postitatud 1 kommentaar

Meie marjad – Eesti marjad

eesti marjad

Eesti marjad on mulle juba mõnda aega väga hingelähedased olnud. Täna tahaks teile lähemalt tutvustada seda põnevat maailma.

Põrkan üsna tihti küsimuse otsa, miks mu plakatitel on pirn ja õun, kui need ei ole ju marjad? Plakatitel olen ma viljad jaganud tõesti täiesti meelevaldselt ja autorina just nii nagu mina tahan, sest jagada saab neid vilju ikka väga erinevat moodi ja asjad ei ole tegelikult üldse nii nagu paistab või enamik arvab. Pistame pea sisse ja alustame algusest.

Järgneb teaduslik teadaanne.

Vili on taimeorgan, mis kannab seemneid. Vili tekib õiest peale viljastumist. Meie jääme antud kirjatükis viljade juurde, mille rahvakeeli kutsutakse marjadeks. Botaaniliselt on tegu aga lihakviljadega.

Argikeeles tähistab sõna “mari” mitmesuguseid vilju, mis botaanilises mõttes ei ole marjad. Marjad on ainult ühed kindlate omadustega viljad, teised marjad on luuviljad, õunviljad, koguviljad, rüüsviljad ja kadaka vili on isegi käbi.

Kohe läheme täpsemaks.

Mari on taimede viljade tüüp, mis sisaldab enamasti rohkelt seemneid. Marja sisekest ja vahekest on väga mahlased ja üksnes väliskest moodustab tiheda kile. See võib tekkida mitmesuguse asetuse ja ehitusega sigimikuga õiest ehk siis seemnete paigutus viljas on erinev. Marjades asuvatel seemnetel on tihe seemnekest. Mari on jõhvikal, mustikal, sinikal, karusmarjal, sõstardel, maikellukesel, kartulil, maavitsal jpt.

Pohl.
Pohl.

Luuvili on harilikult üheseemneline vili, mille viljakate on kolmekihiline. Seemet katab kõva puitunud sisekest (kivi), mille ümber on mahlakas ja võrdlemisi paks vahekest ja kõige peal on õhuke nahkjas väliskest. Luuviljalised on näiteks kirss, ploom, kreek, toomingas, kukemari, astelpaju. Mitmeseemnelised (ühe marja sees on mitu kõva tükki) luuviljad on leedril, paakspuul, leesikal jpt.

Õunvili on lihakas paljuseemneline vili, mis on enamasi ka kolmekihiline – seesmise kihi moodustavad seemnekambrite seinad, vahekiht on samuti paks ja lihakas ning väliskiht kõvem. Vilja ülemisse otsa jääb kuivanud õietupp. Õunvili on õunapuul, pirnil, pihlakal, aroonial, ebaküdoonial jpt.

Pihlakas
Pihlakas.

Mitme emakaga õiest areneb koguvili. Selle väiksemad osaviljad on luuviljad, mis koosnevad mahlakast viljalihast, luukestast ja seemnest. Koguviljad on näiteks vaarikas ja murakas.

Põldmurakas ehk rahvakeeli põldmari.

Koguvilja alamliik on rüüsvili ehk kogupähkelvili.

Jah, maasika seeme on pähklike ja selline asi, et pähklikesed on kogunenud pehme viljaliha peale, on omane ainult maasikalistele (Maasikas, muulukas). Pähklikesed on aga näiteks ka kibuvitsa sees.

Et oleks veel segasem, siis:

Kadaka sinakasmust vili on aga hoopis käbi ja apelsin või banaan on need päris marjad ning kõik marjad ei olegi lihakad, niisugune mari on näiteks paprika. Lihakviljade alla lähevad veel ka kurk ja kõrvits ning välismaistest arbuus ja melon.

Mis ma siis nüüd nende plakatitega teen? 

Marjadega on hetkel olemas kolm erinevat plakatit: Eesti marjad, Meie marjad ja Mittesöödavad marjad. Mürgistest marjadest saab lugeda postituses Mürgised marjad Eestis.

eesti marjad, mürgised marjad, meie marjad, kevadlilled, puud, putukad plakat

Olemasolevaid plakateid saab vaadata poes.   Menüü leiab siit paremalt kõrvalt ka.

Postitatud 1 kommentaar

Mürgised marjad Eestis

jugapuu

Juba lasteaialaps tunneb mustikat, maasikat, vaarikat, pohla ning jõhvikat ja ega neid marjaliike väga rohkem polegi, mida tavaliselt teatakse ja osatakse hinnata. Looduses on aga tegelikult palju rohkem marju ja marjataolisi vilju, paljud neist on ilusad värvilised, ahvatlevad, kirkad, siledad, aga kas need ka süüa kõlbavad, selle kohta teadmised puuduvad.

Kõik, mis on ilus ja punane, pole veel söödav. Mõni mari lihtsalt ei ole maitsev, aga teine on suisa mürgine. Kui ei tunne ja ei ole kindel, ära suhu pane.  

Järgnevalt toon ära mõned mürgised marjad Eestis, mida niisama uisapäisa süüa ei tasuks. Tegu on mürgiste või väga mürgiste taimedega, millest enamikul ei tasu ka lehti või õisi suhu toppida.

1. Lumimari

Lumimari on 1-1,5-meetrine põõsas vanades koduaedades ja parkides. Õied on pisikesed ja roosad, aga viljad umbes sentimeetrise läbimõõduga, käsnasarnase pehme koega ja peaaegu valged. Katki pigistades plõksuvad. Marjad valmivad septembris-oktoobris ja püsivad kaua põõsastel. Mürgine, aga harva eluohtlik.

lumimari mürgised eesti marjad
Lumimari

2. Jugapuu

Tavaliselt põõsas, harva kasvab puuks, küljes okkad, seega aasta ringi roheline, viljad punased ning otsast avatud, valmivad septembris-oktoobris. Marja punane viljaliha on söödav, seevastu seeme marja sees, okkad, koor ja osalt isegi puit on mürgised. Looduslikult kasvab Lääne-Eesti saartel. Parkides ja aedades aga kasutatakse palju.

jugapuu mürgised eesti marjad
Jugapuu

3. Kuslapuu

Seda karvaste hallikasroheliste lehtedega põõsast on metsades palju. Põõsas kasvab suureks ja muudab tihti metsaalused läbimatuks. Marjad on oksale kinnitunud lehekaenlasse ja alti kahekaupa. Marjad saavad valmis juba augustis ja on mõrkjad ning mürgised.

kuslapuu
Kuslapuu

4. Maavits

Tegemist on väänduva poolpõõsaga, mille alumine osa on puitunud ja see talvitub. Kasvab veekogude kallastel, võsastikes, lodumetsades, aga võib ka aeda ja parki sattuda. Marjad on läikiv punased ja üsna mürgised.

Harilik maavits 25.10.2021.

maavits

5. Maikelluke

Kõik teavad meeldiva lõhnaga maikellukesi kevadel, aga lehtede kolletamisega samal ajal (septembris-oktoobris) valmivad punased või oranžid ümmargused marjad tulevad paljudele üllatuseks. Ometi on neid kõikjal, kus kevadel oli õisi (koduaedades, metsaservades, parkides). Marjad on punased ja väga mürgised, kogu taim on mürgine. Ka vesi, kus on olnud maikellukeste kimp, on mürgine.

maikelluke

maikelluke

maikelluke mürgised eesti marjad
Maikelluke metsas 06.11.2021

6. Ussilakk

Lehti tavaliselt neli, aga võib olla ka rohkem. Taimel tipus 1 sinakasmust mari ja see on väga mürgine. Niiskemates metsades ja puisniitudel põõsaste all tavaline.

ussilakk mürgised eesti marjad
Ussilakk.

7. Leseleht

Taim on 8-20 cm kõrge, kahe südaja lehega. Viljad on imetillukesed kirsipunased ja ümarad. Valmib augustis-septembris ja võib leida veel oktoobri lõpuski. Kogu taim on mürgine. Varjulisemates metsades ja metsaservades tavaline.

Leseleht 30.10.2021

leseleht mürgised eesti marjad
Leseleht 25.11.2021

8. Näsiniin

Märkame tavaliselt varakevadel (aprillis) ilusate lillakasroosade sireliõie moodi lõhnavate õite pärast. Suvel tagasihoidlik madal põõsas segametsades. Juulis-augustis valmivad punased läikivad marjad, aga need on eluohtlikult mürgised. Tegelikult on kogu taim väga mürgine. Leida võib kõikjalt Eestis.

näsiniin mürgised eesti marjad
Näsiniin

9. Kikkapuu

Viljad on roosad kuni punased kuprad, kui need avanevad, paistab sealt välja 2-4 oranži seemet ja see teeb põõsa sügisel (septembris, oktoobris) peamiselt parkides ja koduaedades väga atraktiivseks. Marjad on mürgised, aga harva eluohtlikud. Põõsa õied on aga ebameeldiva lõhnaga ja tegelikult on kogu taim mürgine.

kikkapuu mürgised eesti marjad
Kikkapuu

10. Must leeder

Põõsas. Lehed enamasti viie lehega, kui neid hõõruda, lõhnavad ebameeldivalt. Viljad ei küpse korraga, seega on kobaras nii musti kui rohelisi marju. Toored marjad ja kogu taim on mürgised. Mustad valminud marjad on söödavad. Parkides ja aedades ilupõõsana, eriti Saaremaal.

must leeder mürgised eesti marjad
Must leeder

Kui tahad rohkem teada, siis olen mürgised marjad Eestis kogunud kokku ka ühele plakatile Mittesöödavad marjad. Tellida saab minu epoest.

Kasutatud kirjandus: Toomas Kukk “Eesti taimede kukeaabits” ja Osvald Pogen “Meie marjad”. Fotod nii siin postituses kui ka  plakatil Pille Väljataga ja Shutterstock.

Postitatud Lisa kommentaar

Plakat Meie marjad

marjad aias plakat

Postri Mittesöödavad marjad tegemise idee oli mul juba mitu aastat, aga arvasin, et materjali kogumine võtab veel kaua aega. Millalgi veebruaris, kui veel Uuskasutuskeskusesse sai, leidsin sealt 50 sendi eest Osvald Pogen´i raamatu Meie marjad. Ma tegelikult teadsin, mida see raamat endast kujutab, aga vaimustusin ikkagi. 118 erinevat Eesti marja, kõigil juures pilt ja info, ka see, kas mari on eriti suure toiteväärtusega või väga mürgine. Välja antud muide minu sünniaastal ehk 1977.

Lisaks sain sealt raamatust teada, et marjad on kõik väikesed lihakad ja mahlased viljad: maasikate ja vaarikate koguvili; toomingate, kirsside, ploomide luuvili;  õunte,  pihlakate ja ebaküdoonia õunvili ja isegi kadaka käbi. Siit sündiski vahepeal poster Meie marjad, kuhu sai sättida kõik koduaias kasvavad söödavad marjad.

Postril on 19 aias kasvavat marja: aedmaasikas, aedmustikas, aedvaarikas, astelpaju, ebaküdoonia, karusmari, ploom, kirss, kreek, kuumaasikas, murel, must aroonia, must sõstar, pirn, punane sõstar, söödav kuslapuu, valge sõstar, viinamari, õun.

Poster on A3-formaadis (30×42 cm) ja kõikide marjade juures on ka nimed. Valida saab kahe erineva kirja vahel: trükitähed või kirjatähed. Paljud pildid on minu enda pildistatud minu oma Hiiumaa aia viljadest. Kõike aga pole aastate jooksul õnnestunud veel koguda. Tegelikult ei teadnudki, et ühel hetkel läheb neid pilte kohe vaja. Nii on puuduolevad pildid ostetud juurde fotopangast Shutterstock. 

Koos postritega Eesti marjad, kus on peal mittemürgised metsamarjad ja Mittesöödavad marjad, moodustab suurepärase seeria kuhugi seinale.

poster meie marjad

Tuleb ainult tähele panna, et kaubanduses kõige kergemini kättesaadav pildiraam on 30×40 cm. Siis tuleb kas otsida suuremat raami (mis on ka täiesti olemas) või lõigata tekstiosa ära. Poster on trükitud paksemale paberile ja on ka ilma raamita täiesti kasutatav.

Tekkis huvi? Klikka siia epoodi.

Seal teisi postreid ka. Mul on hetkel olemas 8 erinevat kujundust, kõigil kolm erinevat kirjavalikut.

Plakatid saadan üldisel trulli keeratuna ja nendega ei juhtu selle käigus midagi, aga kui on kindel soov sirgelt saada, siis ka seda saab. Anna ainult poe märkustes sellest teada.